Digitaaltelevisiooni pakutav seni veel lahja

Artikkel

- Uudised
- Villy Paimets
- 6. veebruar 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Digitaaltelevisiooni pakutav seni veel lahja
Kui juba viis aastat tagasi räägiti, et digitaal-TV vastuvõtjad on võimelised pakkuma hulka lisateenuseid, interaktiivsetest telemängudest televisiooni ja interneti kombinatsioonini, siis seni on võimalused veel kasinad.
ETV juhatuse esimees Ainar Ruussaar ütles, et digitele puhul on valesti mõistetud, et tegemist on lihtsalt parema heli ja pildiga. "Tegelikult on see hoopis midagi muud, seal on programmi osad, mida analoogtele teha ei saa," ütles Ruussaar. "Korraga mitut kanalit vaadata, tellida subtiitreid, teha oma programmi - näiteks lähed reede õhtul välja, paned masina tööle ja laupäeva hommikul vaatad kõikide kanalite parimad hetked ära."
Ruussaare sõnul ETV hetkel digitelevisiooni ei paku, kuid suhteliselt odavalt oleks võimalik juba praegu midagi teha. "Näiteks uudisteriba telepildi alla tellimine, ja kui on mingi oluline uudis, siis saad seda mõne teise saatega samal ajal vaadata," selgitas Ruussaar.
"Loomulikult saab salvestades klassikalise reklaami välja lõigata, aga raha tehakse juba muud moodi. Näiteks jalgpalliülekanne, kõik on nagu päris - mehed jooksevad platsil, rahvas röögib, aga palli ei näe. Kui tahad palli ka näha, siis juba maksad," kirjeldas Ruussaar.
Millal ETV võiks digitaalseks minna ja kõike seda pakkuma hakata, Ruussaar öelda ei tihanud, aga tema sõnul käivad praegu läbirääkimised. "Me tahaks 2007. aasta 1. jaanuariks tehniliselt valmis olla ja siis saadetele lisaväärtust pakkuma hakata," andis Ruussaar siiski lootust.
Ka Kanal2 juht Urmas Oru ei tahtnud digitaliseerumise aega välja pakkuda. "Teoorias võiksime kas või hommepäev digitelevisiooni pakkuda, aga täna ei leia me piisavalt selget lisaväärtust, lihtsalt digitaalsel kujul saadete edastamisel ei näe me mõtet," ütles Oru.
Ka TV3 programmijuht Jüri Pihel nentis, et digitelevisioon tähendab sisuliselt ikkagi vaid paremat heli- ja pildi kvaliteeti ning mingit spetsiaalset sisu ei osanud Pihel eile välja pakkuda.
Päris kasutu pakutav digi-TV siiski pole - nii pildi kui heli kvaliteet annavad senisele analoogtelevisioonile silmad ette.
"Digitaalse televisiooni suurim erinevus tavapärase analoogtelevisiooniga võrreldes on tunduvalt parem pilt ja heli," selgitas Elioni toodete ja teenuste direktor Margus Kurm. "Digi-TV pilt jõuab vaatajani sama hea kvaliteediga, nagu see telestuudiost väljub. Lisaks kaasneb digi-TVga mitu lisafunktsiooni - vaataja saab valida menüüst eri keeltes heli, subtiitreid, mahukamat teleteksti ja telekava koos saadete tutvustusega."
Kurm lisas, et kui analoogtelevisioonis on näiteks ingliskeelne ja venekeelne Eurosport kaks eri kanalit, siis digi-TV puhul on tegu ühe kanaliga, millele iga vaataja valib sobivas keeles heli.
Hetkel kuum