Norskamine tekitab... õhupuudust

Ravimata uneapnoe viib suremuse tõusule, tõstab liiklusõnnetuste arvu, soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket, vähendab inimeste töövõimet ja elukvaliteeti.

On kolm patoloogilist võtmemehhanismi, mille kaudu tekivad uneapnoehaigetel südameveresoonkonna häired: hingamisliigutuste häirumisest tingitud rõhumuutused rindkeres, kopsude puudulikust tööst tulenev hapnikusisalduse langus veres ja sagedane ärkamine hingamistee avamiseks.

Rõhumuutused rindkeres koormavad südant. Hapnikupuudus põhjustab veresoonte ahenemise, mistõttu tõuseb vererõhk. Halveneb südame pumbafunktsioon ja langeb löögimaht. Hapnikusisalduse langus ja süsihappegaasi kontsentratsiooni tõus veres tõstavad sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust, mis soodustab veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Süsihappegaasi sisalduse tõus sunnib aju ärkama ja taastama õhuvoolu organismi, mis koos vererõhu lühiajaliste tõusudega rikub une ning viib ajuhäirete tekkele. Tulemuseks on väljamagamata öö, päevane väsimus ning intellektuaalsed, meeleolu- ja käitumuslikud häired.

Püsiva positiivrõhu aparaadid. Alates 1981. aastast on raske uneapnoe korral olnud üle maailma standardiks ravi hingamisaparaadiga - masinaga, mis hoiab magava inimese hingamisteed une ajal mehhaaniliselt rõhu abil avatuna (inglise keeles CPAP, continuous positive airway pressure). Normipärane hingamine tagatakse hingamisteedele rõhku avaldava seadeldisega, mis ühendatakse toru abil mugava ninamaskiga. Juba nelja-viietunnise uneaegse hingamisaparaadiga magamise järel tunneb haige end hommikul puhanuna. Aparaati peaks kasutama igal ööl ning sellega kohanemine võtab aega. Kuna raske uneapnoe korral on pahatihti juba lisandunud südame- ja kopsuhaigused, tuleb aparaadi valikul arvestada ka kaasnevaid haigusi. Hingamisaparaadiga magamine kõrvaldab uneapnoehaigel haigusest tingitud uneaegse hingamishäire, samuti kõrvaldatakse risk südame-veresoonkonna haiguste edasiarenemiseks.

Ravi hingamisaparaatidega määravad ja ravi kulgu jälgivad arstid ning medõed. Eestis on praegu viis keskust, kus töötavad selle ala spetsialistid: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriahaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliinik, SA Tartu Ülikooli Kõrvakliinik ja Pintmann Unehoiukeskused Tallinnas ja Võrus. Eestis on kasutusel peamiselt ResMed ja Breas aparaadid, mille hinnad algavad 9000 kroonist.

Asendiravi. Asendiravi on õigustatud siis, kui uneapnoed esineb selgelt rohkem seliliasendis. Sel juhul on soovitav erinevate võtetega seliliasendit vältida ning eelistada külili magamist.

Kaalu langetamine ja füüsiline aktiivsus. See võib olla väga efektiivne ravimoodus, kuid on selge, et püsivat kaalulangust saavutada on äärmiselt raske. Langetamist vajav kehamass on igal inimesel erinev ning palju sõltub patsiendi ainevahetuse ja terviserikke omapärast.

Alkoholi ja suhkrute tarbimise piiramine. Alkoholi tarbimise piiramine on oluline, sest sel on sügavalt lõõgastav ning hingamisel osalevate lihaste ja pehmete kudede lõtvust soodustav toime. Kui õhtul soodustab alkohol kiiret uinumist, siis öösel on mõju vastupidine. Alkoholi tarvitanu norskab rohkem ja valjemini, tal esineb enam hingamishäireid ja ärkamist.