Tuumajaamal mitu eelist

Võime lõputult rääkida tuuleenergiast, biomassi kasutamisest ja teistel taastuvallikatel põhinevast elektritootmisest, kuid sellel kõigel on kahjuks marginaalne tähtsus elektrivajaduste katmisel. Varem või hiljem peame põlevkivienergeetika kõrvale leidma teisi arvestatavaid madala poliitilise riskiga elektritootmise viise.

Nagu viimased aastad ja iseäranis viimased kuud on näidanud, on sõltuvus energiakandjate impordist seotud üha suurenevate julgeolekuriskidega. Seda eriti siis, kui on tegemist ainult ühele energiakandjale või siis ühele tarnivale riigile orienteeritusega.

Hiljutised kodused lootused kasvavat elektrivajadust Vene maagaasi toel leevendada said Ukraina-juhtumi näol vahest kõige adekvaatsema hinnangu. Meil pole kusagilt mujalt kui üksnes Venemaalt võimalik importida elektrienergia tootmiseks sobilikke fossiilseid kütuseid, eelkõige gaasi. Seega riigist, kes näeb just energiakandjate ekspordis oma impeeriumlike igatsuste kõige soodsamat teostamise võimalust.

Kriitiliselt peaksime suhtuma nendesse ettepanekutesse, millega soovitatakse loobuda põlevkivielektri tootmisest Skandinaaviast imporditava elektrienergia kasuks. Skandinaavias napib juba praegu tootmisvõimsusi ja sealne elektrienergia pole sugugi odav. Miks muidu pidi Soome hakkama ehitama uut reaktorit Olkiluoto jaama? Oma CO" kvoote ette ära müües saaksime korra kõhu täis, ent oleme ka lüpsilehma maha löönud.

Mida mitmekesisem on elektri tootmine Eestis ja Balti regioonis tervikuna, seda vähem sõltub elektri varustuskindlus välisteguritest. Nii nagu kõiki riideid ei ole kombeks riputata ühe naela otsa, on väga riskantne teha panust ühele-kahele energiaallikale. Täna on Eestil õnneks veel võimalus kaaluda kõiki alternatiive.

Pelgalt emotsionaalsetel põhjendustel tuumaenergeetika ees ukse kinni jätmine on vastutustundetu. Kas minna oma tuumajaama rajamisele või panustada osalemisele mõne ELi liikmesriigi energeetikaprojektis, näitavad tasuvusuuringud. Eksivad need, kes on äsjasest kolme Balti riigi peaministri kohtumisest teinud järelduse, et nüüd on Eesti peaminister langetanud lõpliku otsuse "oma" tuumajaama ehitamiseks.

Tänases maailmas ei lange majandus- ja julgeoleku-poliitilised piirid riigipiiridega enam kaugeltki kokku. Samavõrra kui "oma"-põhimõte jääb üha enam tagaplaanile, kasvab rahvusvaheliste ühisotsuste olulisus. Balti ühtsusest meeldib paljudele rääkida, eriti aga selle puudumise üle. Balti riikide uue tuumajaama idee on Eesti, Läti ja Leedu üks tõsisemaid julgeolekualaseid ühissamme viimase kümnendi jooksul.

Kaalumist väärib tuumajaama ehitamine Eestisse. Võimalik osalemine esialgu Ignalina-projektis ei välista seda mingil juhul kaugemas tulevikus. Erinevalt Leedusse või Soome minekust, tuleb meil kodus alustada nullist.