Majade korrastamine lihtsamaks

OMX Baltic0,29%317,97
OMX Riga−0,33%956,41
OMX Tallinn0,44%2 204,22
OMX Vilnius0,05%1 505,59
S&P 5000,51%7 743,41
DOW 300,93%51 828,62
Nasdaq 0,48%27 068,72
FTSE 1000,14%10 695,25
Nikkei 2251,3%66 364,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,15

OMX Baltic0,29%317,97
OMX Riga−0,33%956,41
OMX Tallinn0,44%2 204,22
OMX Vilnius0,05%1 505,59
S&P 5000,51%7 743,41
DOW 300,93%51 828,62
Nasdaq 0,48%27 068,72
FTSE 1000,14%10 695,25
Nikkei 2251,3%66 364,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,15

Sven Sester

Eestis on eluaseme omanike protsent ilmselt üks suuremaid maailmas - eelkõige tänu 1990ndate omandireformile ja "kollastele kaartidele". Enamik maju on leidnud endale peremehe; suuremas osas neist on loodud korteriühistu.

Koos elatustaseme tõusuga jõutakse oma korteri korrastamisest ka katuse, välisseinte, trepikodade ja muu ühisomandi korrastamiseni. Paljud majad on väärikas vanuses, ja ega 50 aastat nõukogulikku kõigi omandit ole samuti neile hästi mõjunud. Elanike jõukus kipub nappima, kui jõutakse maja üldise korrastamiseni. Seda enam, et ka ühe ühistu liikmed võivad olla erineval elujärjel. Loomulikult võib raha koguda, aga õige aja möödalaskmine võib kapitaalremondi kulusid oluliselt suurendada.

Korteriühistu võib võtta maja renoveerimiseks laenu, kuid seegi sõltub korteriomanike maksevõimest. Nii võibki korteriühistu hakkajamatele liikmetele tunduda, et on lootusetu maja päris korda saada ja tuleb paremaid aegu oodata.

Sageli on aga ühistul kasutada jõude seisev ressurss: väljaehitamata pööning või mõnes kohas isegi ühe või kahe korruse juurdeehitamine.

Loomulikult sõltub maja "täiendamine" pööningukorteritega või katusekorrusega maja arhitektuurist, tehnilisest seisundist ja piirkonna lubatud ehituskõrgusest, ent sageli on see teostatav ja ka linnaarhitektide poolt igati toetatav mõte. Nende pindade müügi arvel saab ühistu raha maja ühisomandi kordategemiseks.

Tänast seisu lähemalt uurides selgub, et enamasti on seda võtet kasutatud omanikele tagastatud majades, kus on üks või äärmisel juhul paar omanikku. Vaid väga vähestel juhtudel on seda õnnestunud rakendada korteriühistule kuuluvates majades. Ometi oleks just ühistutel kõige enam võita: nad saaksid raha maja välisseinte, trepikodade renoveerimiseks, torustike vahetamiseks, hoovi korrastamiseks. Katus saab korda pealekauba. Lisaks vähenevad edasised hoolduskulud iga korteri kohta.

Milles siis on probleem? Täna nimelt nõuab seadus katusepinna väljaehitamiseks ja tänaste mõtteliste osade võõrandamiseks absoluutselt kõigi korteriomanike notariaalset nõusolekut. Vähestel plusspoolel olevatel ühistutel on nõusoleku saamiseks läbitud aastatepikkune kadalipp. Kui enamik ühistuliikmeid tuleb kohe mõttega kaasa, siis osa mõtleb aeglaselt või sõdib lihtsalt jonni pärast vastu. Piisab vaid ühest kiuslikust korteriomanikust, et hea mõte maha matta.

Olukorra muutmiseks on lõpuks Korteriühistute Liidu, Riigikogu majanduskomisjoni, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning justiitsministeeriumi koostöös valminud korteriomandi seaduse muutmise eelnõu. Selle vastuvõtmisel saaks ühist mõttelist osa majast võõrandada valdava osa korteriomanike nõusolekul, õiglase tasu eest ja maja kordategemise eesmärgil.

Muidugi jääb korteriühistu liikmetele ka edaspidi võimalus ühistu enamusega eriarvamusele jääda, kuid selges vähemuses olles peab see olema argumenteeritud ja kohtus kaitstav seisukoht. Arvestades ühistute kirju ja ettepanekuid, jääb vaid loota, et eelnõu menetletakse kiiresti ning varsti näeme pööningute väljaehitamist ühe täiendava finantseerimisallikana majade kordategemisel.

Majade korrastamine lihtsamaks

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised