Uudised
Sirje Rank
21. märts 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Persson - 10 aastat Rootsi tüüril

"Ma olen mures, mis saab Rootsist 15-20 aasta perspektiivis," ütles Rootsi ühe tähtsaima ettevõtte Ericssoni juht Carl-Henric Svanberg sel nädalal majanduslehele Dagens Industri (DI). "Üleilmastumisega jätkub töökohtade kadumine ning küsimus on, kust tulevad uued töökohad. Praegu, kui majanduskonjunktuur on haripunktis, on ikka miljon inimest Rootsi tööturult väljas."

Kui Göran Persson 1996. aastal peaministriks sai, olid ettevõtjate ootused suured ja usaldus kõrge. Eelmise peaministri Ingvar Carlssoni rahandusministrina oli Persson valusate, kuid kiirete ja tõhusate reformidega Rootsi tõsisest majanduskriisist välja toonud ja riigi rahaasjad korda pannud. 1994. a oli Rootsi eelarve defitsiit üle 10% SKPst, tänane ametlik kurss on hoida eelarve ca 2% protsendiga ülejäägis.

Perssoniga sai sotsiaaldemokraatide uueks mantraks tugev raha ja usaldusväärsus rahvusvahelistel turgudel.

Just selle otsustavuse eest kiidavad ametijuubelit tähistavat Perssonit täna nii ettevõtjad kui ka toona reformide vastu protestinud ametiühingud.

Persson peaministrina on aga paljudele ettevõtjatele pettumuse valmistanud. Valitsusjuhiks saades ei näidanud ta enam samasugust uuendusmeelt, tõdeb SEB peaökonomist Klaus Eklund päevalehes Dagens Nyheter. Firmajuhtide peamised etteheited Perssonile on reformide vähesus ning selge nägemuse puudumine, kuidas Rootsi oma konkurentsivõime säilitab, näitab DI küsitlus.

"Perssoni retoorikast ei ole võimalik ära tunda tänast päeva, ta räägib, nagu poleks Indiat ja Hiinat olemas," kritiseerib suurettevõtja Peggy Bruzelius.

Lisaks taunib Bruzelius peaministri võimukust ja võimul püsimise iha, mis teeb Rootsist "üha enam ja enam ühepartei riigi" ning sunnib sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsust koostööle roheliste ja vasakpoolsetega. Koostöö hind on nii Barsebäcki reaktorite sulgemine kui ka ettevõtjate paljukritiseeritud varamaksu püsimine.

Väikefirmade ühenduse juht Salvatore Garimaldi meenutab, et ametisse asudes lubas Persson 100 000 uue ettevõtja lisandumist. "Nii pole see läinud. Ettevõtjaid on täna 10% vähem," ütleb Garimaldi.

Finantsist Mats Qviberg nimetab aga ettevõtjate kartusi avalikus debatis kaasa lüüa, et mitte poliitikutega vastuollu sattuda. "Meil näiteks on (erineva hääleõigusega) A- ja B-aktsiate süsteem, mis võidakse kaotada." Persson tõstiski teema üles, kui Ericssoni juht söandas aasta alguses avaldada arvamust, et Rootsi majandusele võiks värskendavalt mõjuda võimuvahetus sügisestel parlamendivalimistel.

Spekuleeritud on, et Persson võib ka poliitikast lahkuda, et pühenduda oma maamõisale ning pereelule. Perssoni abikaasa on riikliku alkoholimonopoli Systembolaget juht Anitra Steen, kelle ümber lahvatas hiljuti skandaal riigifirmast oodata oleva helde pensioni pärast.

Probleem on aga, et Perssonil pole mantlipärijat. Välisminister Anna Lindhi mõrv jättis partei ilma loodetud uue liidrita. Teine populaarne poliitik Margot Wallström eelistab volinikuametit Euroopa Komisjonis.

Göran Persson tunnistab oma kümne võimuaasta suurimaks lüüasaamiseks euroreferendumi läbikukkumist. Samal päeval kui eestlased hääletasid ülekaalukalt Euroopa Liiduga ühinemise poolt ehk 14. septembril 2003, lükkasid rootslased tagasi Rootsi krooni väljavahetamise ühisraha euro vastu. Vastu oli 56% hääletanutest ning poolt 42%.

Valitsuse argument euro kasuks oli oodatav majanduslik kasu, kuid see ei veennud, kuna Rootsi majanduskasv oli kiirem ja tööpuudus väiksem kui eurotsoonis. Ka poliitiline argument kuulumisest Euroopa südamesse jäi valijatele kaugeks.

Perssoni peaministriks saades oli Rootsi majanduse suurim probleem kõrge tööpuudus. Persson andis lubaduse, et vähendab tööpuudust poole võrra ning toob selle 4%-le. Eesmärk saavutati aastatel 2001 ja 2002, tänaseks on töötus kerkinud 5,6%-le. Tegelik tööpuudus on kõrgemgi, kuna paljud töötud on ümberõppel, haiguspuhkusel või ennetähtaegselt pensionil. Strukturaalne tööpuudus on jätkuvalt kõrge.

Tööpuudusenäit, nagu ka majanduse kasvunumbrid, on aga paremad kui paljudes ELi riikides. Rootsi rahandusminister Per Nuder prognoosib tänavust majanduskasvu 3,6%. Mullu oli see 2,7% ja 2004. aastal 3,7%.