Istuv valitsus tiksub vaikselt oma aega

Esiteks euro. Eelmisel kolmapäeval pidi ka rahandusminister Aivar Sõerd lõpuks tunnistama seda, mis oli selge juba eelmise aasta novembris-detsembris: Eesti ei suuda euro kasutuselevõtuks vajalikke kriteeriume täita ja järgmisel aastal eurot ei tule.

See on valitsuse rumala ja hoolimatu poliitika vili. Peaminister peaks selle asemel, et korrutada, et midagi pole veel kadunud, tunnistama oma läbikukkumist ja ütlema järgmise realistliku tähtaja ning esitama konkreetse plaani eesmärgi saavutamiseks.

Naljajutt on majanduskasvu ja euro kasutusele võtmise vastandamine. Riigieelarvelisest populismist loobudes on võimalik tagada nii hea majanduskasv kui ka euro kasutuselevõtmine, mis on selle kasvu üks nurgakivi. Teiseks tulumaks. 2009. aasta 1. jaanuariks peame ELi seadustega kooskõlla viima meie ettevõtete tulumaksuseaduse, sest leppisime ELiga nii kokku 2002. aastal sõlmitud ühinemislepingus.

Paar nädalat tagasi selgus, et valitsus pole teemat veel arutanudki. Eelmisel reedel tuli välja, et peaminister Andrus Ansipil on üks plaan, rahandusministeeriumil teine. Ilmselt on taas lahenduseks otsus, et teemaga enne valimisi ei tegeleta ja ettevõtjatele võib selgus saabuda alles mõni kuu enne uue süsteemi rakendumist.

Res Publica on seisukohal, et arutelu tulumaksu lahenduste osas tuleb käivitada kohe, et tagada maksukeskkonna stabiilsus ja ennustatavus. Meie ettepanek on lihtne: maksustame ettevõtete aastatulu madalalt, 5%ga, ja teenime pigem sellelt, et paljud ettevõtjad otsustavad kolida Eestisse ja deklareerida oma tulu siin. Lisaks peame õigeks vähendada maksu eraisikutele makstavatelt dividendidelt, alandades selle 15%-le. Nii muutuks ettevõtluse maksukoormus kokkuvõttes minimaalselt ja Eesti oleks ettevõtluskeskkonnana veelgi atraktiivsem.

Me ei toeta peaministri mõistusevastast plaani, mille kohaselt ei maksustataks ettevõtete Eestis teenitud tulu, mis viiakse Eestist väljaspool tegutsevasse emaettevõttesse.

See tekitaks Eesti ja välismaiste ettevõtete ebavõrdse kohtlemise, ettevõtte tulumaksu kaotamine aga asetaks ka mujal tegutsevad Eesti ettevõtjad halba olukorda, kuna mitmed direktiivid ja maksulepingud kaotaksid neile kehtivuse.

Ka välisinvestoritele on selline lahendus vaid näiliselt atraktiivne, sest tegelikult peavad nad sellisel juhul ettevõtte tulumaksu tasuma lihtsalt oma kodumaal, kus maksumäärad ei pruugi olla sugugi soodsad. Rumal on lasta maksutulu enda asemel koguda teistel riikidel. Kolmandaks riiklik arengukava. Õigustades seda, et valitsus ei suuda Riigikogule tööd anda, on peaminister öelnud, et ilmselt peab tulevikus ka Eesti parlament hakkama märksa rohkem tegelema tulevikuküsimustega, arengukavade ja strateegiate arutamisega.