Leping Lasnamäel mängiti sõbramehele

Palju on räägitud sellest, et Merko on võitnud mitmeid riigihankekonkursse, kui Keskerakond on võimul olnud. Ja sellest, et Edgar Savisaar ja Toomas Annus on lähedased. Aga et nüüd nii avalikult mängitakse teatud maa-ala ja seal tegutsemise õigus sõbramehe kätte - see võtab sõnatuks.

On loomulik, et kohalik omavalitsus teeb erasektoriga koostööd. Aga seda kindlatel alustel, mitte hämaratel põhjustel. Koostöö aluseks peab olema avalikkusele selge skeem, milleks antud olukorras saab olla vaid riigihangete alusel läbiviidav vähempakkumine ehitustöödeks või enampakkumine hoonestusõiguse seadmiseks.

Kõnealusele Lasnamäe alale on toimunud kolm konkurssi, kõik kolinal läbi kukkunud. Ma ei tea, millised olid esimesed kaks konkurssi, sest internetis polnud selle kohta materjali - ehk annaks abilinnapea Taavi Aas selle kohta ülevaate. Kolmas oli ideekonkurss, suunatud arhitektidele ja linnaplaneerijatele. Kuna aga konkursi korraldas Tallinna linnaplaneerimise amet (TLPA) riigihankena, siis ilmus ka info konkursi kohta vaid riigihangete ameti kodulehel - millest oli tingitud ka see, et vaid üks arhitektuuribüroo osa võttis. Ei olnud lihtsalt piisavalt teavet konkursi toimumise kohta.

Miks TLPA ei saatnud infot konkursi kohta Eesti Arhitektide Liidule (EAL), mis oleks selle oma kodulehele üles pannud? Ideekonkursi eesmärgiks oli saada parim lahendus, mis jääb detailplaneeringu koostamise aluseks. Seega me ei saa rääkida kontekstis, kus ehitus- ja arendusfirmale antakse maa-ala kätte põhimõttel, et tee detailplaneering nii nagu oskad, sellest, et eelmine konkurss läbi kukkus. Kui oleks olnud riigihange pargi rajamiseks ja ükski ehitusfirma poleks osalenud, siis oleks saanud rääkida konkursi läbikukkumisest. Kui viimane ideekonkurss läbi kukkus, tulnuks linnavalitsusel korraldada kutsutud osavõtjatega konkurss (raha oli olemas, kuna auhinnafond jäi kasutamata), kuhu oleks kindlasti laekunud kriitiline arv töid, mille põhjal otsused teha.

Detailplaneeringu koostamine maksab hinnanguliselt paar miljonit krooni. Seejärel saaks linn korraldada konkursi, kus müüakse konkreetseid krunte, mitte põrsast kotis nagu praegu - keegi ei tea, kas Merko investeeritud 100 miljonit on piisav hind hoonestusõiguse saamiseks. Ka pargi väljaehituseks saaks korraldada riigihanke. Miks Tallinna linnavalitsus seda ei tee? Räägitakse, et hoonestatavat ala on ainult neli hektarit, 28 hektarit läheb pargi alla. Rajatav pargiala on pea 40% Kadrioru pargist. Neljale hektarile ehitab aga 30% täisehitusega vähemalt viiekorruselised hooned üldpinnaga ligi 60 000 m". Sellisest ehitusmahust oleks huvitatud iga kinnisvaraarendaja ja ehitaja. Ja pargi kõrval kortereid müüa pole ka probleem - tegu oleks eksklusiivsete korteritega, mille hinnad Lasnamäe keskmisest kõrgemad.

Et avalikud ideekonkursid ei nurjuks, võikski linn kasutada skeemi, kus on neli-viis kutsutud osalejat, kellele makstakse teatud tasu, ja ka kõik teised saavad konkureerida avalikkuse põhimõttel. Kui TLPA esindajad suhtleksid sel teemal EALiga, leitaks kindlasti hea lahendus ja konkursid oleksid tulemuslikud.

Autor: Raivo Kotov