Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Varemetesse ehitatud maja Läti moodi
Läti arhitektuuribüroo f.l.Tadao/lukshevics arhitektide Martins Ošansi ja Uldis Lukševicsi kavandatud hoone suurimaks väärtuseks on ilmselt see, et ta ei paista tavalise külamaastiku foonil silma millegi häirivaga.
Veelgi enam, kui sõita mööda Liepaja-Venspilsi maanteed, pole uusehitust märgatagi, nähtaval on vaid vanad müürid, mis seal sellisena seisnud aastakümneid. Nii et kes ei tea, ei oska ka aimata, et vanad seinad on sees peituva moodsa suvemaja väliseks katteks.
"See on väga kena koht otse mere kaldal. Enne uue hoone kavandamist asusid siin vaid varisema kippuvad müürid," räägib arhitekt Martins Ošans.
"Nii tekkiski meil idee paigutada moodne maja vanade müüride vahele, kaitstes teda tuule ja päikese eest, ning mitte tekitada siia midagi sellist, mis ümbritsevaga ei haaku. Nagu näiteks tornidega maja."
Tänaseks on vanad müürid tugevdatud ning nende servad betoonivaluga kaetud. Müüride sisse on aga peidetud ühekordne klaasmaja, milles suur elutuba koos kahe väiksema magamistoaga. Vana müüri ja klaasi vahele on jäetud läbikäik, tekitamaks õhku. Ruumis viibides tundub, et vanad seinakivid on saanud otsekui osakeseks interjöörist.
Müüride vahele jääb ka väike siseõu terrassiga, sealt viib keerdtrepp hoone katusele, mis toimib ka vaateplatvormina, millelt avaneb kena vaade ümbrusele ja merele.
Varememaja rikub Lätis eramuomanike seas kinnistunud põhimõtet, nimelt oma krundi piiritlemist aiaga. Krundi tähistuseks on seatud suhteliselt märkamatud postidele kinnitatud sildid.
Samuti ei panda siia kunagi maha asfalti, suurele teele jääb viima endiselt lihtne pinnasekattega tee. Ka ei plaani keegi hakata muru pügama, hein, mis enne maja ümbritses, jääb sinna kasvama ka edaspidi.
Ajaga hakkab oma ilmet muutma ka maja, vaskplekist piirded hakkavad tumenema ja muutuvad lõpuks rohekateks, just nagu vanade kirikute katused.
Siseõue kasvama jäetud kask saab veelgi kõrgust juurde ja uuenenud kivimüürid alustavad oma teist eluringi koos klaasi ja metalliga, moodustades nii tõelise sideme erinevate ajastute vahele.
Ajakirjast Arhitektura i Dizajn tõlkinud Teet Reier
Autor: Ina Oškaja