Härra minister: ärge kehtestage efektiivsusmaksu!

Nägin väga santi und. Sotsiaalminister Aab püüdis iga hinnaga kehtestada lastega peredele 10protsendilist täiendavat maksu. Argumendid olid tema arvates tugevad. Esiteks, maksust saavat riigieelarvesse ligi miljardi jagu rohkem raha pensionäridele ja sundüürnikele. Teiseks, mida vähem tulevikus lapsi, seda vähem probleeme ka sotsiaalministeeriumil. Kolmandaks, ligilähedane süsteem pidavat olema kasutusel Hiinas. Ent hiinlased võivad tulevikus maailma valitseda, igaks juhuks peaks nende maitsega arvestama. Hämmastav oli aga selles unenäos see, et rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo keeras sellele vaidlusele selja ja kirjutas sel ajal ilusaid luuletusi armastusest ja isamaa tulevikust. Ta justkui ei näinudki, mis toimub.

Kui ärkasin, võtsin lehe hommikuse kohvi kõrvale. Nägin, mida see unenägu tähendas. Rahandusminister püüab iga hinna eest kehtestada ettevõtete efektiivsusele 10protsendilist maksu. Muidu Euroopa järsku pahandavat. Majandusministril, kes peaks oponeerima, on aga palju tegemist armastuskirjade vahetusega Venemaa raudtee omanikega. Ta justkui ei näe, mis toimub. Ta ei asu võitlusse hea Eesti ettevõtluskeskkonna säilimise nimel.

Ilmselt on nüüd kõik aru saanud, et jutt käib ettevõtte tulumaksu taastamise ettepanekust. Või formaalselt öeldes - tulu maksustamise toomisest dividendide väljamaksu hetkelt tulu teenimise hetkele. Miks ma tõin perede maksustamise näite? Aga seepärast, et niisama absurdne on ka see ettepanek.

Ettevõtete tulumaksu puudumise kõige suurem väärtus on sisuline, võiks isegi öelda sakramentaalne - me ei karista efektiivseid ettevõtteid vastupidi naaberriikidele. Mida efektiivsem ettevõte, seda suurem kasum. Kui maksustame kasumit, siis maksustame efektiivsust. Mõttetu on vaielda, kas viis või kümme protsenti täiendavat maksu mõjub efektiivsusele negatiivselt. Igal juhul mõjub halvasti. Nii viis kui ka kümme. Iga protsendipunkti kümnendik täiendavat maksu mõjub pärssivalt. Rahvusvahelises konkurentsis parema maksukeskkonna pärast just neid kümnendikke mõõdetakse. Loomulikult mõjub 10% vähem kui kogu kasumi natsionaliseerimine, aga mõjub.

Täna meil sisuliselt puudub ettevõtte tulumaks. See soodustab raha investeerimist just Eesti majandusse, kuna siin kasvatab omaniku vara muude võrdsete tingimuste juures kõige kiiremini.

Teine ja mitte väiksem väärtus on märgiline väärtus. Teadke kõik: Eesti on ja jääb riigiks, kus ei maksustata efektiivsust. Kõik vanad riigid käituksid isegi samamoodi, aga nad ei suuda seda oma inertsuse tõttu. Miks me peaksime oma eelise maha mängima? Kui keegi seda meilt nõuaks, oleks see sama tobe, kui me hakkaksime nõudma Austrialt mägede tasandamist, kuna neil on suusaturismi arendamisel Eestiga võrreldes eelis.

Kolmas ja neljas põhjus, miks tulumaksu ei tohi taastada: see vähendaks investeeringuid ja suurendaks Eesti ettevõtete toodangu omahinda, seega muudaks meie majanduse ja ettevõtted otseselt konkurentsivõimetumaks. Lihtne, härra minister.

Viiendana: otsesed maksu administreerimise kulud nii ettevõtetes kui ka maksuhalduri juures.

Härra minister toob ühe argumendina efektiivsusmaksu kaitsmisel, et muidu maksustavad dividende naaberriikide valitsused. Nende "pahade" riikide valitsused, kes maksavad meile lähiaastatel toetust üle 50 miljardi krooni. Siin unustatakse ära üks oluline asi: ettevõtjale on üldjuhul kasum võrratult tähtsam kui dividendid. Ettevõtte tegutsemise peaeesmärk ei ole dividendide tootmine, vaid omanike vara kasvatamine. Mille üks väljendusi võib olla ka raha väljavõtmine firmast, s.o dividendid. Aga samal ajal võivad dividende mittemaksvate firmade aktsionärid olla oluliselt rikkamad kui need, kes saavad pidevalt dividende.

Ekslik on arvamus, et ükskord võetakse raha niikuinii dividendidena välja. Ma küsin Teie käest - mida teeb näiteks väga tagasihoidlik inimene Toomas Annus oma varandusega, kui ta peaks selle dividendidena välja võtma? Ma küll ei taha võõrast raha lugeda, aga arvan, et ta ei võta välja rohkem kui mõne protsendi oma aktsiate väärtusest. Kui ta jätkab sama edukalt, mida ta kindlasti teeb, siis 10protsendiline kasumimaks vähendab tema kodumaal toodetavat täiendavat varandust kümnendiku võrra, võrreldes olukorraga, kus seda maksu ei ole. Mida ma tahan öelda, on see, et kodumaisele ettevõtjale on Teie poolt pakutav maks kahjulik nagu nõukogude võim või ükskõikne minister. Teiseks, kaotatud miljardi saate eelarvesse mitmekordselt tagasi tänu säilivale atraktiivsemale majanduskeskkonnale. Keeruline, härra minister?

Tendentslik on väide, et EL nõuab selle maksu kehtestamist. Ei ole EL seda nõudnud ega ka mitte ükski teine riik. Loomulikult, kui härra minister läheb ja küsib Soome kolleegi käest, kas Soome valitsusele meeldiks, kui me teeksime oma majanduse nende majandusega võrreldes konkurentsivõimetumaks, siis nad kindlasti ütleksid: "Jah, härra minister." Soovitage soomlastele parem kehtestada samuti ettevõtlusesõbralik maksuseadus.

Kui töötasin rahandusministrina, siis surus Soome kolleeg mind korduvalt ettepanekuga, et tõstaksime oma alkoholi aktsiisi nende ligilähedasele tasemele. Ma ei öelnud oma kolleegile: "Jah, härra minister!" Palun Teid, härra minister, ärge Teiegi öelge! Meie maksusüsteem töötab hästi.