Head meistrit tunneb tööriistadest

Grillialuste ehk grillpannide peal saab grillida nii seeni, köögivilju, maisi kui ka puuvilju - alusega asetatakse toit grillile, kus seda saab segada ning alusega võib toitu ka lauale panna. Grillides võib kindel olla, et toit ei kõrbe ära. Grillaluste hinnad algavad kolmekümnest kroonist ja ulatuvad mitmesajani.

Neid on nii fooliumist, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, kui ka emaileeritud metallist korduvaks kasutamiseks. Mõnedel on augud sees, et kuumus toidule lähemale pääseks, mõned ilma aukudeta, siis ei tilgu mahl läbi. Õrnema köögivilja grillimist hõlbustab Šanghai woki nime all müüdav aukudega vokkpann.

Grillaluse funktsiooni täidavad samuti mitme kujuga malmist grillpannid. Neid on nii ümmargusi kui ka kandilisi, saadaval erinevates suurustes. Neilegi saab köögiviljad-kartulid-seened peale panna ja kõik koos ära grillida, nii jääb ära näiteks seente ühekaupa grillileladumine ja ümberpööramine. Malmpannide hinnad on vahemikus sajast viiesajani.

Fooliumist rasvakogumispannid on eelkõige mõeldud grillimisel lihalt-kalalt tilkuva rasva püüdmiseks. Neid on mitmes suuruses, mõõtmed sätitud erinevate grillide järgi. Kui panna lihatükk grillile nii, et söed on külgedele lükatud ja rasvapann alumisel restil, saab liha ühtlasemalt külgkuumust ja läbi küpsevad ka suuremad lihatükid. Rasvapannile võib natuke veini valada - selle aurumine annab lihale aroomi juurde.

Suuremad rasvapüüdmispannid sobivad liha ja kala küpsetusaluseks, aga sellega nende kasutusvõimalused ei piirdu: hea grillmeister teeb nendes kartulid-porgandid, puuviljamagustoidu ja kas või saiad ja koogid valmis. Korralik grill pole küpsetusahjust kehvem.

Kes tahab grillil teha suuremat lihatükki või lihale lisaks ka saiad ja koogid küpseks saada, oleks süte asemel parem kasutada grillbriketti. Briketil on neli-viis korda pikem põlemisaeg kui sütel, tuli on teravam, kuumem ning ühtlasem, aga ka hind on kõrgem.

Samas ei tarvitse briketti esimese korraga korralikult põlema saada. Süütevedelik siin ei aita, sest briketi pind on liiga tihke ning vedelik ei imbu sisse. Sellisel puhul soovitab Tiit Heinla kasutada grille ja grilltarvikuid tootva USA firma Weber grillstarterit. See on aukudega ämber või korsten, mille alla pannakse põlema süütetablett või -küünal. Viieteist kuni kahekümne minutiga on söed grillimiseks valmis ja need võib valada grilli.

Grillbrikett on kallim kui söed, kuid briketti saab poole põlemise pealt kustutada ning järgmisel korral uuesti põlema panna.

Kui grillmeister tahab vorstidest ja valmismarineeritud lihaviilakatest sammu edasi minna ja suurema lihatüki või kalaga proovi teha, on heaks abiliseks praetermomeeter. Nii võib kanaküpsetaja kindel olla, et lind seest küpseks saab või loomafilee tegija küpsetamise just õigel ajal lõpetada, et filee seest pooltooreks jääks.

Ei pea ostma kallist digitaalset spetsiaalkraadiklaasi, kõlbab ka lihtsamat sorti kuumusemõõtja, mis saadaval enam-vähem kõikides majapidamispoodides. Osa kraadiklaase on ka õpetusega, kui kuumaks mingi liha peab küpsema, nii et endal pole vaja muud teha, kui vaid aeg-ajalt pilk kraadiklaasile visata.

Grillimisvahenditest võiksid grillijal olemas olla korralikud pika varrega grilltangid, -labidad, -pintslid, samuti grillipuhastusharjad. Tangidega on liha ümberpööramine väga lihtne, grill-labidaga saab tõsta pehmemaid palasid ja pintsliga liha-kala glasuurida või maitseõliga määrida. Grillitangide hinnad algavad mõnekümnest kroonist ja ulatuvad mitmesajani, sama töö teevad ühtviisi hästi ära nii odavad kui ka kallid. Üks hea pajakinnas kuluks samuti ära, kas või kuuma pannisaba pihkuvõtmiseks. Ja maitseainetoosid - õues võiksid need olla tugevamat sorti, miks mitte sangaga, nii ei libise need ka rasvaste näppude vahelt ära. Töö lõpetatud, saab terasharjaga grilli kergelt puhtaks. Harju on lühikese ja pika varrega, mõnekümnest kroonist saja- ja kahesajakroonisteni.

Õrnemate vardatoitude, näiteks puuvilja, krevettide või kala tegemiseks on hea kasutada spetsiaalset kebabi- või šašlõkiraami ja -vardaid: vardad toetuvad raamile, toit ei puutu grillrestiga kokku, ei kõrbe ega pudene tükkideks.

Kui tavalisest grillist isu täis, võib õuekööki laiendada gaasivokiga või gaasipanniga: väikese gaasipõleti peale saab panna nii vokipanni kui ka suurema, näiteks kartulirösti või pannkookide tegemiseks sobiva panni. Väike gaasipõleti maksab paarsada krooni, pannid saja krooni ringis. Suuremal pannil on olemas tugijalad, nii et seda saab kasutada ka lõkkel, lõkkepanni nime all teda müüaksegi. Lõkkerooga saab teha ka keti otsas rippuval lõkkepannil - kerge ja mugav kas või matkale kaasa võtta.

Kui suvi möödas, aga grillile õiget talvekorterit pole, saab neile peale panna spetsiaalsed katted: kallimatel grillidel on igal oma, odavamatel tuleb kahe-kolme mudeli hulgast sobivaimate mõõtudega mantel välja valida.

Firma Weber väiksel gaasigrillil on oma spetsiaalne kott: kui grillmeister läheb sõbra juurde grilliõhtule ja tahab oma grilli kaasa võtta, saab ta selle kotti pakkida ja käe otsa võtta.

Grillhooaja kättejõudmine tõstab grillitarvikute läbimüüki oluliselt. Järve Selveri tööstuskaupade assistendi Monika Viru sõnul lähevad eriti hästi müügiks kuni 80kroonised grillitarbed, millest ei ole eriti kahju, kui need ka ära peaks kõrbema. "Vanad visatakse minema ning ostetakse uued."

"Grillhooajal lähevad hästi müügiks grillvardad ja kalarestid, samuti grilltangid, -labidad ja -pintslid," nimetab Viru populaarsemaid kaubaartikleid. Neid on mitmes hinnas, kõige lihtsamaid abivahendeid ostetakse ühekordseks kasutamiseks, paarisajalisi võetakse sõprade juurde grillima minnes kingituseks. Kallimad grillitööriistad on spetsiaalses kotis, komplektid maksavad ligi seitsesada krooni, aga ostetakse ka neid, eks need siis peavad kauem vastu.

Sellel aastal on Viru sõnul eriti menukas üheksakroonine grillipuhastushari, mida eelmisel aastal veel nii ei ostetud. Pritsipudelit hakati aga juba eelmisel aastal ostma - selle asemel et kruusi või käega vett põlemaläinud grillile läigatada, on pritsida hoopis mugavam.

Viru hindab heaks ka suitsutuslaastude läbimüügi. Palju ostetakse Viru sõnul väikesi grillreste, mille sõrestik on tihedam kui grillidel endal, nii et väiksemad asjad ei libise grillimise käigus resti vahelt läbi. Väikeste restidega on toitu mugavam grillile panna ja ära võtta. Toidu kontakt tulega on samas suurem kui näiteks grillvannide kasutamisel.

Grillihooajal lähevad hästi ka tavalised plastkarbid, välja grillima minnes on sinna hea panna tomatid, kurgid või salat. Populaarne on tavaline foolium, mida ostetakse palju. Sellest tehakse grillialuseid või mässitakse grillitav toit üleni fooliumisse. Ostetakse Viru sõnul muidugi ka valmis fooliumaluseid, aga tavaline foolium on menukam. Tugevamad emaileeritud küpsetusalused on turul uus asi, nende müüki ei oska Viru veel kommenteerida.