Ühist ettevõtet pidavad FIEd arvestavad käivet eraldi

Artikkel

- Uudised
- Olavi Kärsna
- 1. oktoober 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühist ettevõtet pidavad FIEd arvestavad käivet eraldi
Kui kaks FIEt peavad ühte kauplust, arvestatakse käibemaksu eraldi mõlema FIE käibelt, mitte ühiselt kaupluse käibelt.
Kauplus on ettevõtte ja käive tekkib ettevõtjal, kellele ettevõte kuulub.
Kui ühte kaupluseruumi kasutavad kaks FIEt, peab kummalgi olema omaette arvepidamine ning kogu kaupluseruumis tekkinud käive peab olema nende vahel ära jagatud.
Kaks abikaasadest FIEt on aastaid koos oma kauplust pidanud, raamatupidamist teinud kassapõhiselt ja poe käive ei ole ületanud 250 000 krooni, nüüd aga tundub, et käive läheb suuremaks.
Inimesed muretsevad, et peavad hakkama käibemaksukohustuslaseks, aga nemad ei taha ja küsivad, et kas üldse on sellist võimalust, et käivet võetakse ainult ühe isiku kohta - jagatakse poe käive mõlema FIE peale pooleks?
On kaks põhimõtteliselt erinevat mõistet: ettevõtja ja ettevõte. Käive, tulu, maksud ja kohustused tekkivad ettevõtjal.
Ettevõtja sisukirjelduse annab äriseadustik ja seal on kirjas, et ettevõtjaks võib olla kas füüsilisest isikust ettevõtja (s.o FIE) või äriühing. FIE tähendab teisisõnu inimest, kes on hakanud tulu teenima ettevõtluseks nimetataval moel. Üks isik on üks ettevõtja.
Ettevõtjal on aga tulu teenimiseks vaja kasutada ruume, tööriistu, masinaid, materjale jms. Seda kõike nimetatakse tema ettevõtteks.
Kauplus ja talu on ettevõtted, aga raamatupidamine ja maksude maksmine on ettevõtja kohustus. Kui kauplust peavad kahepeale kaks ettevõtjat, siis on neil kummalgi oma ettevõte ja neil peab kummalgi olema oma raamatupidamine ning tulude-kulude arvestus.
Kauplusel ei ole käivet käibemaksuseaduse mõttes, kummalgi FIE-l on see-eest omaette käive.
Kauplust kui selgelt piiritletud tervikut võiks ühest küljest nimetada üheks ettevõtteks, teisalt oleks meie seadusi arvestades praktilisem mõelda sellest nii, et tegemist on antud juhul kahe koos tegutseva ettevõttega.
Kuidas kaupluse käive ettevõtjate vahel täpselt jaguneb, on kokkuleppe küsimus, aga kuidagi peab see kindlasti olema jagatud.
Tegelikult peavad olema jagatud kõik ruumide kasutamisega seotud kulud, ning kumbki ostab oma kauba ja müüb seda maksude mõttes iseseisvalt.
Kui üks abikaasadest mingi asja täies ulatuses ära maksab, aga teine seda samuti kasutab, peab too oma osa esimesele välja maksma.
Käibemaksuseaduse mõttes jaguneb poe ruumides toimunud müügi maht seal kaubelnud ettevõtjate vahel ning jagunemisega läheb nii, nagu omavahel kokku lepitud.
Tuleb ainult meeles pidada, et ettevõtluse paberid peavad kokkulepet kajastama ja käibemaksukohustuse piiri ületamisega läheb kummalgi nii, nagu tema raamatupidamine näitab.
Hetkel kuum