Nõmme elanik Tanel käib Inglise Kolledži 10. klassis ning enamik tema koolivälisest ajast kulub rulaga sõitmisele ning trikkide harjutamisele.
Iga kolme kuu tagant kulub tal rulale ligikaudu 1000 krooni. Mõnikord läheb laud katki ka enne, kuid üldjuhul peab üks laud vastu vähemalt kolm kuud.
Lisaks rulalaudade soetamisele kulub kord aastas 1000 krooni ka rulale laagrite, rataste ja trukkide ostmiseks. Nendeks kulutusteks saab ta vanematelt lisaraha.
Tanel saab vanematelt taskurahaks pangaülekandega 500 krooni kuus. Sellest 300 krooni kulub söögi-joogile, sest tihtipeale pole võimalik käia päeval kodus söömas.
Raha kulub ka transpordile ning meelelahutusele. Lisaks rulatamisel meeldib Tanelile ka sõpradega kinoskäimine.
Tanel ei ela ainult vanemate kulul, vaid üritab aeg-ajalt ka ise tööd teha. Kooli kõrvalt viib ta läbi rulavõistlusi, mille eest ta küll raha ei saa, kuid viimati sai näiteks Surfhouse'i 500-kroonine kinkekaardi. Selle eest soetas ta rulavarustust.
Tanel on töötanud ka vanalinnas matkajate hostelis. Kahe kuu jooksul teenitud 4000 krooni kulus rulale.
Tanel eelistab pangakaarti, kuid igaks juhuks on tal alati kaasas ka pisut sularaha.
Tihtipeale on noormehel taskuraha otsas enne uue saabumist. Siis on olukord täbar, sest kodus tuleb kõht täis süüa ja seejärel saab rulatada.
Teda ei huvita allahindlused poodides. Kui midagi vaja osta, ostab ta kõige paremini sobiva asja, mitte seda, mis on odavam, kuid kuidagi selga ei istu.
Vaatamata ohtlikule spordialale ei ole tal elukindlustust. Ta mõtleb sellele. Kord, kui ta murdis jalaluu, oleks elukindlustus marjaks ära kulunud.
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele