Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötajate rahulolu rühib erinevalt pühendumusest ülesmäge

    Võrreldes eelmiste, 2002. ja 2004. aastal läbi viidud sarnaste uuringute tulemustega, on näha, et ootused nende tööle on muutunud selgemaks, töö on vähem pingeline ja palk õiglasem kui varem.
    Rahulolu kasv tugineb muutustele töös ja tööandjate poolt pakutavale. Keskmine palk on nelja aastaga kasvanud 50% ja keskmine töötundide arv nädalas veidi langenud - 41,3 tunnilt 2002. aastal 40,9 tunnini 2006. aastal. Oma isikliku aja väärtustamine ja aja maha võtmine tundub üldse olevat tõusev trend. Igapäevane töökorraldus saab ilmselt samuti aasta-aastalt paremini paika sätitud.
    Üldine rahulolu oma tööga on Eestis mitte ainult kasvav, vaid globaalses võrdluses ka keskmisest kõrgem. Kui üle maailma 2002.-2005. aastal TNS firmade poolt läbi viidud 1,4 miljoni töötajat hõlmanud uuringute keskmiseks üldise rahulolu hinnanguks oli 3,3 palli viie palli skaalal, siis Eestis on see oluliselt kõrgem - 3,8.
    Paraku ei peegelda üldine rahulolu tööga kogu tõde töötajate pühendumusest ja valmisolekust omalt poolt tööd tehes rohkem panustada. Tegelikult ei ole kuigi raske ette kujutada inimest, kes on oma tööga küll rahul, aga eriliseks pingutamiseks põhjust ei näe. Soe tuba, hea palk ja töö, mis konti ei murra, võivad anda hea võimaluse lihtsalt mugavaks äraolemiseks.
    TRI*M pühendumuse indeksi võrdluses, mis arvestab lisaks tööga rahulolule ka emotsionaalset seotust oma tööandjaga ja töökeskkonna motiveerivust ning mis on tõestatult seotud just tööpanusega, jääb Eesti globaalsest keskmisest isegi veidi maha. Globaalne töötajate pühendumuse indeks on 59 punkti ja Eesti keskmine jääb 55 punkti tasemele. See tulemus on täpselt samal tasemel kui 2 aastat tagasi.
    Samal ajal, kui üldise rahulolu hinnangud on kasvanud, on usk oma organisatsioonide edukusse ja üldine õhin tööl parima saavutamiseks pingutada viimaste aastate võrdluses pigem vähenenud. Nendes tingimustes on raske saavutada konkurentsivõime hoidmiseks vajalikku töö tootlikkuse kasvu, kui esmalt ei õnnestu inimestes luua soovi otsida võimalusi efektiivsemaks toimimiseks.
    Ehkki osaliselt on valmisolek töösse pühendunult panustada kindlasti sõltuv ka töötajate isiklikest väärtushinnangutest, hoiakutest ja eeldustest, peaksid juhid endalt siinjuures ennekõike küsima: mida saaksid tööandjad teha, et töötajate pühendumust tõsta?
    Töötajate pühendumust mõjutab enim otsustamisse kaasatuse teema. Töötajad, kes tunnevad, et neil on võimalik oma tööd puudutavates otsustes kaasa rääkida ja ka ära kuulatud saada, on reeglina pühendunumad, kui need, kel seda võimalust ei ole.
    On mõistetav, et igaüks panustab rohkem nende eesmärkide, plaanide ja otsuste täitmisesse, milles ta ise end osalisena tunneb.
    Kui kaasamine ületab sisuliselt ühepoolse valmis plaanide "mahamüümise" tähenduse, siis on töötajate arvamustes ja ettepanekutes kindlasti palju väärtuslikku, tänu millele saavad nii plaanid kui ka tulemused lõppkokkuvõttes paremad. Orienteeritus uute ja paremate lahenduste otsimisele seostub samuti tugevalt pühendumusega. Töökultuur, mis on orienteeritud pidevale arengule ja samas lubab eksida, on just selline keskkond, mis innustab.
    Võrdlusuuring näitab, et nendes valdkondades on paljudes Eesti ettevõtetes ruumi edasiminekuks ja tuleks mõelda sellele, milliste vahenditega niisugust töökeskkonda luua - millised on need protseduurid ja kuidas peaks toimima juhid, kelle roll tööõhkkonna loomisel ja oma alluvate kaasamisel on kahtlemata määrav.
    Emor korraldas uuringu septembris läbi viidud üle-eestiline palgatöötajate uuring, milles hinnati 405 töötajat.
  • Hetkel kuum
Asse Sauga: aga mis siis on meie riigi missioon?
Mis oleks, kui meie riik sõnastaks täpselt oma missiooni, visiooni ja vastuse väga lihtsale, ent olulisele küsimusele – miks, küsib ettevõtja, krüptorahanduse ekspert ja metafüüsik Asse Sauga.
Mis oleks, kui meie riik sõnastaks täpselt oma missiooni, visiooni ja vastuse väga lihtsale, ent olulisele küsimusele – miks, küsib ettevõtja, krüptorahanduse ekspert ja metafüüsik Asse Sauga.
Jerome Powelli kõne viis aktsiaturu rallima
S&P 500 ja Nasdaq sulgusid järsu tõusuga, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell tunnistas, et inflatsioon hakkab leevenema pärast USA keskpanga veerandpunktilist intressitõusu.
S&P 500 ja Nasdaq sulgusid järsu tõusuga, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell tunnistas, et inflatsioon hakkab leevenema pärast USA keskpanga veerandpunktilist intressitõusu.
Meta ostab 40 miljardi dollari väärtuses aktsiaid tagasi
Meta prognoosib selle aasta kulude rangemat kontrolli ja Wall Streeti ootuseid ületavaid esimese kvartali müüginumbreid, mistõttu aktsia tõusis 19% turujärgses kauplemises.
Meta prognoosib selle aasta kulude rangemat kontrolli ja Wall Streeti ootuseid ületavaid esimese kvartali müüginumbreid, mistõttu aktsia tõusis 19% turujärgses kauplemises.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
HKScani uus personalijuht: tootmisvaldkond kõnetab mind
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.

Olulisemad uudised

Oliver Kruuda venitas kavala nõksuga kohtuistungi algust edasi
Täna hommikul vahetult enne kohtuistungi algust sai Tallinna ringkonnakohus teada, et maksukuriteos süüdistatav ärimees Oliver Kruuda ütles üles kliendilepingu kaitsjaga, mistõttu lükkub asja arutamine aprillikuusse.
Täna hommikul vahetult enne kohtuistungi algust sai Tallinna ringkonnakohus teada, et maksukuriteos süüdistatav ärimees Oliver Kruuda ütles üles kliendilepingu kaitsjaga, mistõttu lükkub asja arutamine aprillikuusse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.