Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Salakütid korraldasid Järvamaal veretöö
Keskkonnainspektsiooni töötajad leidsid
Roosna–Alliku vallas ühest majapidamisest keeluajal lastud soku lihakeha ja
õuelt verejälgi. Paar kilomeetrit eemal põllul vedeles teise soku verine
korjus.
Teisipäeva hommikul märkas Roosna–Alliku jahtkonna liige oma jahipiirkonnas põllul autojälgi ja erutatud rongaparve, kirjutas Järva Teataja. Tee läheduses märkas ta lindudest nokitud sokukeha.
Jahimees järeldas, et looma on tulistatud eelmisel ööl, kuid haavatud sokk suutis nii palju eemale joosta, et laskja ei leidnud teda pimeduses enam üles.
Naaberpõllul oli samuti lumes näha maastikuauto jälgi ja vererada, ilmselt oli veel üks loom seal otsa leidnud ja autosse tõstetud. Leiust teavitas ta kohe keskkonnainspektsiooni.
Uurimise käigus jõudsid keskkonnainspektsiooni töötajad läheduses olevasse tallu, mille lumisel õuel hakkas silma hulgaliselt verejälgi.
Talus elav Arvo sõnas, et on töövõimetu ja sügava kehalise puudega. «Vaadake mind, ma liigun karguga, kas te kujutate ette, et käin jahil!» kurjustas ta.
Arvo selgitas, et verejäljed õuel on tulnud sellest, et vennapoeg tõi eelmisel õhtul koerale tapamajast lihajäätmeid, neid siis kaevul pestudki.
Väljakutse peale kohal käinud Paide politseijaoskonna nooremkonstaabli Valdur Mõttuse selgitusel on jahiloata looma laskmine väärtegu, mille menetlusõigus kuulub keskkonnainspektsioonile. «Praegu ei tohi üldse sokku lasta, ainult kitsi ning sedagi kuu lõpuni ja jahiloaga,» lisas ta.
Tabamise korral ootab salakütti trahv, samuti tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, mis kitse puhul on 6000 krooni.