Riigikohus mõistis endise kaitseministri
Margus Hansoni osaliselt õigeks, kuid jättis talle mõistetud rahalise karistuse
muutmata ning Hanson peab maksma 97 500 krooni.
Riigikohus teatas, et Hansonile esitati kohtueelses menetluses süüdistus selles, et omades kaitseministrina juurdepääsu riigisaladusele, sai ta enne 30. oktoobrit 2004 kaitseministeeriumi julgeolekuosakonnalt allkirja vastu kolm riigisaladust sisaldavat dokumenti. Samal õhtul viis Hanson need dokumendid oma eramusse Tartus, jättis seal dokumente sisaldava portfelli esimesele korrusele põrandale järelvalveta ja häiresüsteemi kaitseta ning suundus ise teisele korrusele magama. Tema eramusse murti tuvastamata isiku poolt ööl vastu 31. oktoobrit 2004 sisse ja varastati teiste asjade seas ka portfell, milles olnud salastatud dokumentide asukoht on senini teadmata.
Tartu Maakohus mõistis Hansoni süüdi karistusseadustiku (KarS) § 242 järgi riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamises ja karistas teda rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 97 500 krooni. Samas asus maakohus seisukohale, et Hansonile ei saa süüks arvata riigisaladuseks tunnistatud teabele ettevaatamatusest ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamist.
Tartu Ringkonnakohus mõistis Hansoni süüdi ka ettevaatamatusest riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises, kuid jättis talle mõistetud karistuse muutmata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigikohtu kriminaalkolleegium, arutades Hansoni südistusasja kaitsja kassatsiooni alusel, leidis, et Hansoni süüdimõistmine ettevaatamatusest riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises oli põhjendatud.
Seejuures märkis Riigikohus, et olukorras, kus riigisaladust sisaldav portfell on järelvalveta eramu esikus, ei saa rääkida isegi elementaarse hoolsuskohustuse järgimisest, liiati siis piisavast või veelgi enam – kõrgendatud tähelepanelikkusest ja kohusetundlikkusest.
Samas mõistis Riigikohtu kriminaalkolleegium Hansoni õigeks talle süüks arvatud riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamises. Kolleegium leidis, et teabekandja kaotamisega KarS § 242 tähenduses võiks tegemist olla olukorras, kus isik ei tea, kuhu ta teabekandja jättis. Samas ei ole välistatud ka olukord, kus isik küll teab, kuhu ta teabekandja jättis, kuid vaatamata sellele on see väljunud tema vahetust valdusest (nt bussi või taksosse jne unustamisel), sellega ei saa aga olla võrdsustatud olukord, kus teabekandja varastatakse selle valdajalt. Samuti mõistis Riigikohtu kriminaalkolleegium Hansoni õigeks talle süüks arvatud Riigisaladuse kaitse korra osade punktide nõuete rikkumises.