Materjalide müügiga samas suurusjärgus tõusevad ka ehitusmahud, mistõttu materjalitootjad on sunnitud matma üha enam raha tootmisvõimsuse suurendamisse.

ASi Kunda Nordic Tsement haldusdirektori Arvo Vainlo hinnangul on majanduse kasv koos ehitusturu kasvuga ettevõtet julgemalt investeerima õhutanud. "Kui ajaga kaasa ei suudeta minna, täidavad konkurendid tühimiku. Kord käest lastud turgude tagasivõitmine ei ole lihtne," tõdeb Vainlo. "Meie viimase suurema investeeringu tulemusena peaks 2007. aasta kevadel saama renoveeritud kolmas pöördahi."

Pöördahju käikuandmise järel suureneb klinkripõletuse võimsus kolmandiku, raha kulus selleks 200 miljonit krooni. Olulise sammu tootmismahtude suurendamiseks astus tsemenditehas aasta eest, kui võttis kasutusele oma põlevkivikarjääri Sõmeru vallas Ubjas. Lõviosa tsemenditootmise toorainest saab ettevõte samuti Sõmeru vallas paiknevast Lõunaotsa lubjakivikarjäärist.

Põlevkivituhast ja liivast ehitusplokke tootev AS Silbet rajas nõudluse tõusulainel surfates uue tootmisüksuse. Ettevõtte juhatuse esimees Vjatšeslav Šlõk loodab, et uus poorbetoonplokitehas võimaldab tänavu toodangu 2005. aastaga võrreldes kahekordistada. Uus tehas läks Silbetile maksma 44 miljonit krooni.

"Investeeringuid teeme pikemas perspektiivis kui aasta-paar," märgib Šlõk. "Ei saa soetada kalleid seadmeid vaid sellepärast, et momendil valitseb ehitusmaterjalide defitsiit." Šlõk tunnistab, et võimsuse suurenemisele vaatamata ei suuda tehas nõudlust rahuldada. Nii soovib Peterburg osta 120 000 m3 plokke. Müüa ei saa sinna midagi, sest Eesti ja Läti ehitajad ostavad kogu toodangu. Tänavu tootis Silbet üheksa kuuga 70 000 m3 plokke.

"Ega praegune buum ole igavene. Et ka vaesemal ajal edasi elada, tuleb panustada kvaliteedi tõstmisesse ja toodangu omahinna alandamisse," rõhutab Šlõk.

Mäos alustab kevadel tööd OÜ Sakret Baltimaade suurim, koos sisseseadega 86 miljonit krooni maksev kuivsegutehas, mille aastane tootmisvõimsus on 150 000 tonni.

OÜ Sakret juhataja Aivar Valge kinnitab, et tehase käikulaskmise ajastus ei ole kuigivõrd seotud siinse ehitusturu kasvuga. "Eestis on Baltimaade kõrgeimad kuivseguhinnad ning seetõttu segasid veel paar-kolm aastat tagasi ka suured firmad ehitusplatsil liivast ja tsemendist ise segusid kokku," selgitab Valge. "Eestis tegutsevad tehased on üle kümne aasta vanad ning tootmisvõimsusse pole investeeringuid tehtud. Seepärast näemegi head võimalust siia kaasaegne tehas rajada."

Valge hinnangul jätkub Eesti ehitusturu tõus veel vähemalt kolm aastat.

Ehitusmaterjalide transport liialt kaugele teeb tootmise tulutuks ning toode kaotab konkurentsivõime. Meie tasuvusraadius selles valdkonnas on 300-400 km.

Uusi suuri investeeringuid tuleb teha sellepärast, et meil on suur palgasurve ning praegu ei ole tööstustel kusagilt võtta oskuslikku ja kvaliteetset tööjõudu. Pikas perspektiivis on uue tehnoloogia kasutuselevõtt tulemuslik, sest see hõlbustab tööd ja vabastab oskusteabe. Samuti on keskkond ülioluline - me kõik soovime paremat keskkonda, selleks tuleb aga järgida seadusi ja nõudmisi.

Uninaks on 15 aastat Eesti turul püsinud ja ei näe põhjust allaandmiseks. Samas ei tohi oma varjust üle hüpata, arengu käigus tuleb arvesse võtta ka enda reaalseid võimalusi.