Äripäevas 4.12 ilmunud artiklis "Omanik võib firmale nullprotsendist laenu anda" on kirjutaja mõte vastu ööd copy-and-paste tehes lootusetult segi läinud. Artikli teises pooles tahtsin kirjutada sellest, kui firmast saab laenu mitte omanik ise, vaid tema abikaasa - nimelt seda on mitu korda küsitud.

Ainuomanik on firmas reeglina ka juhatuse ainus liige ning laenu andmisel abikaasale kui isikule, keda tulumaksuseaduse N 48 loeb erisoodustuste seisukohalt temaga võrdseks, tuleb kinni pidada rahandusministri poolt kinnitatud minimaalsest intressipiirist. Kui laenu anda sellest madalama protsendiga, on tegemist erisoodustusega. Sama kehtib ka laenu tagasi maksmata jätmisel. Ainuomanik ei tohiks ise oma firmast laenu võtta, sest seda keelab äriseadustik. Aga kui ta seda siiski teeb? Vähemasti üks skeemitaja seda mäletatavasti tegi. Kui firmal rohkem osanikke ei ole, siis kes ta sellise seaduserikkumise eest kohtusse kaebaks? Maksuametit huvitavad maksud.

Meie riigis pole kohtupretsedendita sugugi kindel, et tehingu tühisus äriseadustiku järgi muudaks ainuomanikule laenu andmise tulumaksuseaduse seisukohalt erisoodustuseks ka siis, kui omanik on võtnud laenu rahandusministri poolt kinnitatud miinimumintressist kõrgema protsendiga. Kui ta võtab laenu madalama protsendiga, on see aga kindlasti erisoodustus.