Lootus, et sügisvihmad toovad Porkuni
järvedesse vee tagasi, on luhtunud. Vee tagasitulek järvedesse võib võtta
oodatust märksa kauem aega.
Kuivanud Porkuni järve põhja on tekkinud lõhed, mis annavad tunnistust, et veest pole jälgegi, kirjutas Virumaa Teataja.
“Kõnni nagu mööda asfalti,” nentis MTÜ Porkuni juhatuse esimees Ain Aasa ja jalutas mööda kuivanud järvepõhja, millel on näha isegi mootorsõidukite jälgi.
Kokku 39 hektari suurustest järvedest on järele jäänud mõni paarikümneruutmeetrine madal lombisilm. Tänavune sügis on olnud järvele aga hukatuslik. Mis on selle põhjuseks?
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Loomulikult põuane suvi, ja uskuge või mitte, aga Porkuni kandis pole ka sellel sügisel suuri sadusid olnud. Vihma on küll tulnud, aga see on olnud rohkem seenevihma moodi,” rääkis Ain Aasa.
Koos järve kuivamisega on kadunud osa Porkuni elanike kaevudest ka vesi. Allikad, mis järve toidavad, praegu elumärki ei näita.
Ain Aasa on murelik, sest mitme aasta töö vili - taastada Porkuni järves kalakasvatus - on luhtunud. “Praegu oleme lülitunud rahvusvahelisse kalastus- ja ökoturismi projekti “S-MAN 2000”. Koostöös teadlastega püüame leida lahendusi Porkuni järvede päästmiseks. Ilma veekoguta kaotab maaliline koht palju oma atraktiivsusest,” rääkis Ain Aasa.
Tunnustatud järveuurija Helle Mäemets arvas, et kalastikule mõjub järve sage tühjaksjooksmine küll hävitavalt, kuid järve taimestik pigem isegi naudib seda. Talv peaks Mäemetsa arvates järvele pisut leevendust tooma, kuid eriti optimistlik ta siiski polnud.
“Pikad kuivaperioodid löövad järvedes välja suhteliselt suure inertsiga ja järvede veetaseme alanemine algab alles tükk aega pärast põua lõppu,” rääkis järveteadlane.
Sestap ei pruugigi esimesed kõvemad vihmad veel mingit mõju avaldada ja Porkuni järvede täitumine võib päris kaua aega võtta.