Juurdlust viivad läbi asjatundjad ehk
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa analüüs Saviliiva loosivõitjate profiili
kohta.
Aas saatis eile välja pressiteate, milles üritab ümber lükata Äripäeva väidet, et Saviliiva projekt ei jõudnud tegelike abivajajateni.
Abilinnapea on oma kaitsekõne paraku üles ehitanud savijalgadele. Taavi Aas ütleb, et andis Elamumajandusametile korralduse VEELKORD Saviliiva miljoniloosi võitjate nimekiri läbi vaadata. Tundub, et elamumajandusameti ja abilinnapea omavahelises suhtluses haigutab kommunikatsioonivaakum, kuna 27. novembril elamumajandusameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoja saadetud meetrite pikkuses kuivast kantseliidist pragisevas vastuses Äripäeva päringule seisab selge sõnaga: „Taotlejate varandusliku seisu ei ole kontrollitud.” Niisiis on Taavi Aasa väide nimekirja veelkordsest kontrollimisest vähemalt taotlejate varandusliku seisu aspektist eksitav ning ebakorrektne.
Ei ole teada, milliste kriteeriumite alusel elamumajandusamet oma välkanalüüsi läbi viis, kuid välja tullakse väga konkreetsete protsentide ja arvudega nende kohta, kes ilmselt uut elamispinda ei vajaks – 214-st 11 ehk 5%. Taavi Aasal on ilmselt lühike mälu, sest teisipäevases vestluses ütles ta, et nende inimeste arvu, kellel kinnisvara juba olemas, on võimatu kindlaks teha, kuna korterid-majad võivad olla mõne teise pereliikme nimel. Selles valguses võib elamumajandusameti poolt esitatud arve nimetada tendentslikeks ja spekulatiivseteks. Lisame siia juurde veel need inimesed, kellel eluase võetud liisinguga, mis kinnisturegistris ei kajastu. Niisiis võivad analüüsi läbi viinud linnametnikud oma kulutatud tööaja korstnasse kirjutada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Analüüsi nö uurivaks osaks, kui ajakirjanduslikke termineid kasutada, oli linnavalitsuse töötaja telefonikõne Äripäeva töötajale, kes sundüürnikuna Saviliiva korteri võitis. Ametnik kurtis, et see on ikka väga paha lugu, et Äripäev niimoodi Taavi Aasa laimab ja päris, miks me seda teeme. Oma monoloogi lõpetuseks küsis helistaja, kas tema vestluspartner kui Äripäeva töötaja on õnnelik, et ta korteri sai. Vastusevariante ei ole vist eriti palju, nii et selle kõne arvelt oleks linnavalitsus küll võinud aega ja raha kokku hoida. Selle asemel, et loosivõitjate käest küsida, ega neil uue kodu üle juhuslikult hea meel ei ole, oleks võinud helistada nendele sadadele, kelle lootusi mitu kuud ebareaalsete ootustega toideti ning kellest osad loosis osalemiseks pangalaenu võtma pidid.
Tähelepanuväärne on ka see, et abilinnapea võtab endale õiguse nimetada 4-5 konkreetset loosivõitjat kinnisvaravahendajateks, kelle võimalikuks eesmärgiks on soetatav eluase vaheltkasuga maha müüa. Julge väide seegi.
Tore muidugi, et linnavalitsus lõpuks Saviliiva nimekirja kontrollis, tuvastamaks loosivõitjate tausta ja seda kõike jõuti teha vaid ühe päeva jooksul. Õhku jääb aga küsimus, miks ei tehtud seda siis, kui õige aeg oli.