Ministeerium teeb kõigile õpilastele kauged õppereisid välja

«Ühest küljest avardaks projekt meie noorte silmaringi ja maailmanägemust, teisalt annaks õpilastele võrdsed võimalused,» nentis Simson. «Eestis on ju väga palju peresid, kes omast taskust ei saaks lastele niisuguseid reise lubada.»

Kokku õpib Eestis igas keskkooliastmes 11000 – 12 000 noort, kusjuures 2009. aastaks peaks 10. klassi astujate arv rahvastiku vähenemise tõttu kahanema 9000ni. Kuna ekskursioonidel peab iga 15 õpilase kohta olema üks saatja, puudutab kava ka ligi 600–800 õpetajat. Haridusministeeriumi hinnangute kohaselt oleks aastane kulu 90 miljonit krooni, mis hariduseelarvest moodustab ligi ühe protsendi.

Kõige kallimaks tõotavad kujuneda umbes neli päeva vältavad reisid Pariisi või Rooma – aastas läheksid need maksma 65–75 miljonit krooni.

Simsoni sõnul on haridusministeerium konsulteerinud reisifirmadega. Praegustes kuluarvutustes pole arvesse võetud reisiteenuste võimalikku kallinemist ega ka allahindlusi, mis tuleneksid reisile saadetavate laste suurest arvust.

Jüri gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Marje Tahk nimetas haridusministeeriumi ideed kiiduväärseks. «Kunstiajalootunnis raamatust piltide vaatamine ei anna seda ettekujutust, mille saaks kunstiteoseid oma silmaga kaedes,» nentis Tahk. «Kumus olen oma klassidega küll käinud, aga Peterburi ja Rooma jääksidki paljudele muidu üksnes unistuseks.»

Sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi sõnul on tegemist ülla ja hea ideega. Kuid tema arvates leidub Eesti hariduses mitmeid suuremaid ja pakilisemaid probleeme. «Enne annaksin maakoolide lastele võimaluse käia tasuta linnas teatris, kindlustaksin gümnaasiumiõpilastele tasuta koolilõuna ja kõigile võimaluse saada 3000 krooni eest huviharidust,» ütles Kreitzberg