Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iirimaa asemel saab eeskujuks stagneerunud Portugal

    Kuigi väliselt läheb Eestis hiilgavalt, on viimasel ajal maailmas kõlama hakanud ka hoiatavad hääled. Eesti on loorberitele puhkama jäänud, Eestil puudub selge siht, Eesti on loobunud otsustamisest - selliseid arvamusi ei kohta mitte ainult Eestis, vaid ka välismaal.
    Me pole seejuures mingeid suuremaid vigu teinud, me pole lihtsalt midagi teinud. Seetõttu on teised riigid meist aegamisi mööda libisenud.
    Pilt on seda kurvem, et tegemist on tihti ajakirjanikega, kes on läbi aegade olnud Eesti parimad sõbrad ja toetajad. Ajakiri Economist kirjutab, et Reformi- ja Keskerakonna valitsusel puudub uuendusmeelsus ning tõsiste küsimuste asemel tegeletakse väheoluliste asjadega.
    Financial Times seadis Eesti esikaanele mitte just kõige paremini kõlava uudisega raudtee taasriigistamisest. Kõik see on toimunud enne, kui sõnumid raudtee taasriigistamisega seoses puhkenud pistiseskandaalist välisajakirjandusse jõudsid.
    Heritage Foundationi ja Wall Street Journali koostatud mõjukas majandusvabaduse indeksis teeb Eesti viimastel aastatel ebameeldivat vähikäiku. Kunagiselt neljandalt kohalt oleme langenud esikümnest välja, kaheteistkümnendaks.
    Loomulikult võib väita, et sedalaadi indeksitel pole mingit tähtsust, et Eesti on puhkuse ära teeninud. Seegi on võimalik. Alanud valimiskampaaniat ning erakondade programme vaadates ei paista vähemalt valitsuserakondade ettepanekud silma erilise uuenduslikkusega.
    Ainus, mida valijale ühiselt lubada osatakse, on: "Rohkem palka!". See loosung on seda kummalisem, et nii Reformierakond kui ka Keskerakond teavad, et tegemist pole mitte ainult saavutamatu, vaid Eesti majanduskeskkonda kahjustava ettepanekuga. Nii olemegi sattunud absurdsesse olukorda, kus Reformierakond oma valimiskongressil kritiseeris teravalt Keskerakonna palgatõusulubadusi, ise aga samuti "paremat palka" lubades. Keskerakonna liider Savisaar ähvardab Äripäevas aga läheneva majanduskriisiga, meelitades valijaid samas lubadustega, mis teostumise korral Eesti kindlalt majanduslangusesse paiskaksid.
    Sellise hoiakuga võiks Eesti jõuda mitte Euroopa, vaid SRÜ viie jõukaima riigi hulka. Ma ei hakkagi rääkima sellest, et sedalaadi lubadused suurendavad tarbimisrallit ning välistavad isegi võimaluse liituda nähtavas tulevikus eurotsooniga. Keskerakonna ja Reformierakonna hoiakutes polegi seetõttu nii suurt vahet - kui palgatõusu on ühiskonnale peamise loosungina lubatud, siis suruvad selle kaudu tekitatud lootused palgataseme automaatselt üles.
    Kuigi Pandora laegas on võimuerakondade poolt avatud, võiks pilk palgatõusu elluviinud Kesk- ja Ida-Euroopa aatekaaslastele sundida Reformi- ja Keskerakonda seda kiirelt sulgema.
    Vaadakem Ungarit, kus on võimul tänast Eestit meenutav koalitsioon, mis koosneb vasakliberaalidest (endised kommunistid) ning parempoolsematest liberaalidest, kes Reformierakonna ja Keskerakonnaga europarlamendis samasse liberaalide saadikurühma kuuluvad.
    See valitsus viis Ungaris läbi 50protsendilise palgatõusu riigiteenistujatele ehk realiseeris loosungi "rohkem palka". Tulemuseks oli riigi majandusliku olukorra järsk halvenemine, tööpuudus, välisvõla kasv, kõrge inflatsioon ja rahanduslik ebastabiilsus, eelarve puudujääk.
    Tootlikkust kaasa tõmbamata, pelgalt palku tõstes, jõuame pankrottideni, eriti raskelt kannatavad sellise poliitika all väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad.
    Pole ime, et Eesti majandusanalüütikud ennustavad nagu ühest suust, et Savisaare palgareformi tulemuseks Eestis oleks pankrotilaine, töötuse suurenemine ja inimeste lahkumine. Savisaarel oleks lootust oma valimislubadust täita vaid juhul, kui mõni teine valitsus enne on saavutanud sedavõrd rikka riigi, mis suudaks inimestele tõesti kõrgemaid palku maksta. Savisaare poliitikaga seda ei saavuta. Küll osatakse aga end soojendada teiste poolt langetatud otsuste tulemusel saavutatud majanduskasvu valgusel.
    Eesti on seni kuulutanud, et meie eesmärgiks on Euroopas minna Iiri teed, see tähendab viia Eesti kõrgena püsiva majanduskasvu toel Euroopa jõukate riikide hulka. Tegelikult oleme Iirile edu toonud mudelist kaugenenud. Kui Iiri asus kiire majanduskasvu hoidmiseks kontsentreeritult toetama haridust, teadus- ja arendustegevust ning toetama ettevõtjaid tehnoloogia uuendamises, siis Eesti on sammumas vastupidises suunas.
    Hariduse osa eelarves langeb, teadus- ja arendustegevuse osa püsib madalal tasemel ning tehnoloogilise uuendamise asemel suunatakse eurotoetused mujale. Kui teistes uutes liikmesriikides kasutatakse ettevõtluse toetamiseks maksimaalselt suur osa tõukefondidest, siis Eestis leitakse, et ettevõtjad toetust ei vaja.
    Iiri tee asemel on Eestis libisemas Portugali teele. Ka Portugal tegi euroliitu astumise järel läbi kiire arengu, astudes tubli sammu lähemale Euroopa keskmisele elatustasemele. Euroopa tõukefondid maeti aga betooni, tehnoloogia uuendamisele ning tööviljakuse tõstmisele pöörati vähe tähelepanu. Vastu tulles ametiühingute ja vasakpoolsete jõudude soovidele, keskendus valitsus palkade võimalikult kiirele kasvule. Selle tulemusel muutus Portugali ettevõtlus konkurentsivõimetuks, maa paiskus majanduskriisi, millele järgnes nüüdseks juba kümmekond aastat kestnud stagnatsioon.
    Tänase Eesti arenguid ning valitsuserakondade lubadusi vaadates on Eesti asjade sellisele käigule ohtlikult lähedal. On üldteada, et kõige rumalamad ja kahjulikumad otsused tehakse just headel aegadel. Selle vältimiseks tuleb Eestil tuleviku ehitamisest mitte ainult rääkida, vaid ka konkreetseid samme astuma. Muidu jääb meie areng seisma ning näeme, kuidas üks maa teise järel meile tagatulesid vilgutab, nagu seda majandusvabaduse edetabelis juba tehakse.
  • Hetkel kuum
Schenker Baltikumi juht: logistikasektoris on keerulised ajad alles ees
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Otsustatud: Vene diisel saab hinnalae, toornafta suhtes üksmeelt ei leitud
Euroopa Liidu diplomaadid leppisid kokku Vene rafineeritud naftatoodete hinnalaes. Eesti soovitud toornafta hinnalae ülevaatamine jääb aga kevadesse.
Euroopa Liidu diplomaadid leppisid kokku Vene rafineeritud naftatoodete hinnalaes. Eesti soovitud toornafta hinnalae ülevaatamine jääb aga kevadesse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.