Kolmveerand Tallinki aktsiaid luku taga

Määramatus tuleneb protseduurist, kuhu on kaasatud Tallinna börs, Eesti Väärtpaberite Keskregister (EVK), äriregister ja ettevõte ise. Igal institutsioonil on oma tööaeg, mis sõltub konkreetsest juhtumist. Esimene viide tekib levinud praktikast, mille järgi aktsiad vahetavad börsitehingute puhul omanikku kolme päevaga. Kuna Tallinki aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsuse kohaselt lastakse iga olemasoleva aktsia kohta välja kolm uut aktsiat, tähendab see, et praegusel juhul on 75% Tallinki aktsionäride varast vähemalt kolmeks päevaks justkui külmutatud.

"Oleme möödunud aastatel arutanud seda teemat - nende kolme päeva jooksul võib tekkida oluliste sündmuste puhul võõrandamisprobleeme, aga me ei ole briljantse lahenduseni veel jõudnud. Ka mujal on praktika, et tuleb need kolm päeva üle elada," rääkis Tallinna börsi tegevdirektori kt Kalle Viks. Ta lisas, et enam ei pea paberaktsiaid küll veoautodega ühest kohast teise vedama, küll aga võtab aega ostjate raha olemasolu ja müüjate väärtpaberite olemasolu kontrollimine. "Nende aktsiatega, mida kontol veel ei ole, on võimatu ka kaubelda."

Kui Merko Ehitus ja Harju Elekter 2005 mais fondiemissiooni korraldasid, kanti aktsiad kontodele ja nendega sai börsil kauplema hakata juba samal päeval, mil aktsionäride nimekiri fikseeriti ehk kolm kauplemispäeva pärast osa aktsiate müügivõimaluse äravõtmist. Samamoodi läks ka Tallinna Kaubamaja fondiemissioonil. Nii kiiresti ei läinud aga näiteks Kalevi puhul ja nii ei pruugi minna ka Tallinkiga.

"Ma ei oska nii tehniliselt kommenteerida, aga teatavasti hoiab aktsiaraamatuid EVK ja kuna Tallinkil on üle kümne tuhande aktsionäri, siis tuleb ikkagi täpselt kõiki neid kandeid teha. Võib-olla siis ei jõua paari tunniga," selgitas Tallinki finantsdirektor Janek Stalmeister võimaliku viite põhjuseid aktsionäride nimekirja fikseerimise ja aktsiate kontodele kandmise vahel. "Meie määrasime kuupäeva vastavalt oma arusaamale ehk hiljemalt 2. veebruari," lisas ta.

Viksi sõnul võib segadust tekitada olukord, kus kõikidele aktsionäridele kauplemise alguseks aktsiaid kontole ei jõua kanda, samas on see võimalus tema sõnul siiski olemas. "Iseenesest ei ole midagi ilmvõimatut, et samal päeval ehk 31. jaanuaril ka aktsiad kontodele kantakse," ütles Viks.

Ent ka aktsiate kontodele kandmine ei tähenda veel, et nendega kaubelda saaks.

"See on börsi otsustada, millal süsteemi lülitatakse," märkis Stalmeister, kelle hinnangul on kogu protseduur täis mitmeid pisinüansse, mistõttu midagi kindlalt väita pole võimalik.

"Kontole kandmise ja kauplemise alustamise päev ei pruugi küll ühtida, sest siin peab noteerimis- ja järelevalve komisjon vastu võtma uute väärtpaberite noteerimisotsuse. Kui ettevõtte dokumentatsioon lubab, on meil alati olnud eesmärk tekitada olukord, kus uute väärtpaberite kontole kandmisel saaks nendega ka kauplema hakata," sõnas Viks. "Tallinkil on taotlus kenasti olemas," lisas ta.

Seega alles siis, kui Tallinna börs on aktsiad noteerinud, saab neid börsil ka müüa. Selleni jõudmine võib alates viimasest kauplemispäevast, mil aktsia omas õigust fondiemissioonis osalemiseks, kolm ja rohkem päeva aega võtta.

Jaekliendid olid reedel pimesi aktsiaid ostmas. Kauplemispäeva alguses osteti aktsiaid vanas hinnas kuue euro pealt ehk 25 senti kõrgemal neljapäevasest hinnast.

Muud fondiemissioonid on Tallinnas hästi läinud, eks rabati seega pigem selle ootuses. Reaalselt ei ole midagi muutunud, hind on küll alla tulnud, aga aktsiate arv on samas kasvanud. Psühholoogiliselt on hinnanumber lihtsalt väiksem ja selle najal ostetakse.