Eesti Raudtee vahetab vagunid välja

550 uue vaguni ostuks kulub 380 miljonit ning teede remondiks 350 miljoni krooni.

Eile lähiaastate plaane suurklientidele ja partneritele tutvustanud Eesti Raudtee uus juht Kaido Simmermann rääkis, et raudtee uuendamist alustab riik vagunite vahetuse ja rööpaparandusega.

Tallinna Mustpeade maja saalis kuulasid kaubaveo kliendid, reisijateveo operaatorid, raudteeinspektsiooni ja sadamate liidu esindajad, ametiühingud ning pankurid vaikiva tähelepanuga, mida riik raudteega nüüd kavandab. Üritusel avakõne pidada plaaninud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar teatas kantsler Marika Priske suu läbi ootamatust haigestumisest.

Simmermann rääkis kõige tähtsamast. Viimasel paaril aastal on uuendatud 700 vagunit ning tänavu on kavas osta 3400 raudteele kuuluvast vagunist vahetatakse välja 500. Teine suur investeering on raudtee remont, mida tänavu tehakse 47 kilomeetril 350 miljoni krooni eest.

Järgmisel kolmel aastal tahab Eesti Raudtee euroliidu toetuste abil remontida Tartu-Valga ning Tallinna-Tapa teise peatee.

Simmermann kinnitas, et tähtsamad investeeringud tehakse igal juhul, uue märtsis ametisse asuva valitsuse vaadetest sõltumata. Raudtee täpse lähiaastate äriplaani töötab riik välja maiks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunik Heido Vitsur ütles, et valimised ei muuda investeeringuplaane raudteesse mitte mingil juhul. "Parafraseerides Andrus Ansipit: "Nii rumalat valitsust ei saa Eestimaal ollagi, kes jätaks need asjad tegemata."," nentis Vitsur.

Transpordikorporatsiooni Worldwide Investi nõukogu esimees Jaan Toots ütles, et usub raudteed oma lubadusi täitvat. "Raudtee infrastruktuuri ei tohi mingil juhul ära müüa," sõnas ta. "See on juba äriküsimus, mida nüüd sellega edasi teha. Oht on ainult selles, kui palju riik raha välja võtab," hindas ta.

Toots toonitas positiivset: et riik saab nüüd raudtee remondiks euroraha kasutada.

Paldiski Põhjasadama juht Robert Antropov ütles, et hindab tegusid. "Kui praegune riigistatud Eesti Raudtee suudab kiiremini ja paremat tööd teha, siis on nad kõvad tegijad."

Eile saatis Eesti Raudtee punase lahkumisbuketiga pensionile transporditeenistuse nõuniku Mart Kolli, kes töötas Eesti Raudtees 57 aastat.

Koll meenutas, kuidas ta 1979. aastal raudteele tööle läks. "Ainult ühe tööavalduse olen kirjutanud. Katsusin raudtee peal aastatega kõik tööd ära," rääkis Koll.

1994. aastal palvetas toonane finantsdirektor vaikides, kui Venemaale minevaid ešelone jälgis, et kehvas seisus vagunid üle piiri jõuaksid.

"Mul on hea meel, et Eesti Raudtee on jälle riigiraudtee. Tahaks soovida plaanide ja kavade täitumist, need on päris pingelised," lisas Koll.

Autor: Airi Ilisson