• OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • 21.02.07, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vigane kolle hävitab maja

"Suurim viga uute küttekollete valmistamisel tehakse komplekteerimisel," seletab päästeameti tuleohutuse planeerimise ja analüüsi talituse juhataja Rait Pukk. Seda teevad nii ehitajad kui ka müügile ja paigaldamisele spetsialiseerunud firmad.
Paljuski on tema sõnul põhjuseks levivad väga erinevad korstnasüsteemid, mille temperatuur kõigub 80-600 kraadini. Liiatigi ei suuda Puki kinnitusel paljud müüjad korstnasüsteeme kliendi jaoks ette komplekteeridagi.
Eesti Korstnapühkijate Koja esimehe Leo Kalme kinnitusel tuleb moodulkorstna puhul eelistada spetsiaalseid 2 mm plekipaksusega roostevabasid korstnaid. Kindlasti ei tohi moodulkorstna pähe kasutada vihmaveetorudest või gaasitorudest aretatud moodustisi.
Moodulkorstnate puhul peab kahe plekikihi vahel olema spetsiaalne soojustus minimaalselt 100 mm paks. Õhem soojustus tekitab meie kliimas korstnasse happelise ja tuleohtliku kondensaadi.
Kalme tõdemusel on korstna- läbiviikude katikud tehtud tihti nigelad. Sõltumata korstnatüübist peavad katikud olema vähemalt 100 mm laiad.
Ühe tüüpilise tulekahju allikana toob Pukk saunakerised, mis võivad lasta 350 kraadi taluvatesse moodulkorstnatesse 700kraadist suitsu. Samas võib iga korstna välispind kütmisel soojeneda kuni 70 kraadini.
Üsna raske on tema sõnul ka ettenähtud ohutuskujadest kinnipidamine. Majja projekteeritud elektrikerise asendamisel puidukerisega tuleb 5-15 cm kuja asendada 50-100 cm kujaga. Isetehtud ühekihilise puidukerise puhul peaks see olema vähemalt meeter.
Seega peaks elektrikeriselt puidukerisele üleminekul vormistama ümber ka majaprojekti. Muidu võib eluasemekindlustaja jätta kliendi õnnetuse puhul pika ninaga. Rääkimata kriminaalsüüdistusest ohvriga lõppenud tulekahju järel.
Teise tüüpilise tulekahju allikana nimetab Pukk õhkküttekaminaid. Nende ümbritsemisel kesta ja laeni ulatuva kubuga jäetakse õhu liikumise avad liiga väikesed. Kubu isoleerimisega tulekartlike materjalidega muutub ülekuumenenud kamin tuleohtlikuks.
"Vaata, et paigaldaja ei seaks kaminat üles ilma dokumentideta, nii-öelda mustalt," paneb Pukk kaminasoovijale südamele. Sellisel juhtumil ei pruugi kütteseade valmida tuleohutusnõudeid arvestades, liiatigi pole õnnetuse korral kedagi süüdistada.
Vanadel küttekolletel on Puki kinnitusel peamiseks tulekahju põhjuseks hooldamatus. Vaatamata nõudele kutsuda korstnapühkija elumaja puhul kaks korda ja suvila puhul kord aastas, mäletatakse viimast puhastamist aastate tagant. Küttejääkidest täitunud ja pigitunud korstnalõõristik võib põhjustada üliohtliku lõõritulekahju. Teisalt aga peab iga korstnapühkija informeerima omanikku kolde vigadest ja lõõride pragudest.
Üldine tuleohuallikas on ka ülekütmine. Kalme hoiatusel ei tohi ühtegi soojasalvestusega ahju kütta kaks korda päevas. Pukk soovitab sellisele soojale ahjule puid mitte lisada.
Üle 80kraadise välispinnaga ahi on Kalme kinnitusel üleköetud. Tagajärjena võivad ahju lõõridesse ja väliskesta tulevad praod lasta suitsu ja leegi välja. Tegelikult peab iga pottsepp andma kliendile ahju kütmisjuhendi, tõdeb Kalme.
Tulekahjude üheks põhjuseks on hooldamatus, tsükliline kasutamine, ahju- ja korstnavahelised liiga pikad horisontaallõõrid.
Pidevalt kasutatakse küttekollete ja korstnate ehitamisel sertifitseerimata materjale, suvalisi torusid, ebatihedat materjali. Spetsialistile näidatakse ühtmoodi teostatud kütteseadet, pärast tehakse lisandusi iseenesetarkusest. Probleemsed on ka läbiviigud.
Korstnapühkija kutsutakse ikka siis, kui häda käes.
Samuti kasutatakse üsna suvaliselt soojustusvillasid, ei tehta seda homogeenselt. Tükiti kasutamisega tuleb see tihendada tulekindla seguga.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele