Vigane kolle hävitab maja

Moodulkorstnate puhul peab kahe plekikihi vahel olema spetsiaalne soojustus minimaalselt 100 mm paks. Õhem soojustus tekitab meie kliimas korstnasse happelise ja tuleohtliku kondensaadi.

Kalme tõdemusel on korstna- läbiviikude katikud tehtud tihti nigelad. Sõltumata korstnatüübist peavad katikud olema vähemalt 100 mm laiad.

Ühe tüüpilise tulekahju allikana toob Pukk saunakerised, mis võivad lasta 350 kraadi taluvatesse moodulkorstnatesse 700kraadist suitsu. Samas võib iga korstna välispind kütmisel soojeneda kuni 70 kraadini.

Üsna raske on tema sõnul ka ettenähtud ohutuskujadest kinnipidamine. Majja projekteeritud elektrikerise asendamisel puidukerisega tuleb 5-15 cm kuja asendada 50-100 cm kujaga. Isetehtud ühekihilise puidukerise puhul peaks see olema vähemalt meeter.

Seega peaks elektrikeriselt puidukerisele üleminekul vormistama ümber ka majaprojekti. Muidu võib eluasemekindlustaja jätta kliendi õnnetuse puhul pika ninaga. Rääkimata kriminaalsüüdistusest ohvriga lõppenud tulekahju järel.

Teise tüüpilise tulekahju allikana nimetab Pukk õhkküttekaminaid. Nende ümbritsemisel kesta ja laeni ulatuva kubuga jäetakse õhu liikumise avad liiga väikesed. Kubu isoleerimisega tulekartlike materjalidega muutub ülekuumenenud kamin tuleohtlikuks.

"Vaata, et paigaldaja ei seaks kaminat üles ilma dokumentideta, nii-öelda mustalt," paneb Pukk kaminasoovijale südamele. Sellisel juhtumil ei pruugi kütteseade valmida tuleohutusnõudeid arvestades, liiatigi pole õnnetuse korral kedagi süüdistada.

Vanadel küttekolletel on Puki kinnitusel peamiseks tulekahju põhjuseks hooldamatus. Vaatamata nõudele kutsuda korstnapühkija elumaja puhul kaks korda ja suvila puhul kord aastas, mäletatakse viimast puhastamist aastate tagant. Küttejääkidest täitunud ja pigitunud korstnalõõristik võib põhjustada üliohtliku lõõritulekahju. Teisalt aga peab iga korstnapühkija informeerima omanikku kolde vigadest ja lõõride pragudest.