Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rohkem veokeid, rohkem ummikuid
Tallinna liikluse umbsõlmede lahtiharutamist lähiajal oodata ei ole. Pigem toovad uued ehitatavad kaid ja lisanduvad laevad Tallinna tänavaile uusi veokeid ja sõiduautosid, mis tähendab veelgi pikemaid ummikuid.
Äripäeva arvates peaksid laevafirmad, Tallinna Sadam ja Tallinna linn rohkem koostööd tegema, et transiidist põhjustatud autouputust veidigi taltsutada.
Kõik asjaosalised on ühel meelel, et päevasel või õhtusel ajal väljuvatele laevadele rühkivad veokid on Tallinna liiklusummikute üks kurja juur. Tallinna teed-tänavad on veokitele lihtsalt liiga kitsad.
Tihti ei jõua ummikute tõttu õigeks ajaks laevale just needsamad veokid, mis on ise liikluse kinni pannud. Seisab ka muu liiklus, juhid on närvilised, õhku paisatakse mõttetult heitgaase.
Lootused sellele, et veokijuhid võtaks suuna sadamale aegsasti enne väljumist, peavad paika osaliselt: välisriikide autojuhid tulevad tõepoolest varem sadama juurde parklasse, aga kohalikud juhid nii ei tee.
Aeg, ehkki osa sellest kulub ummikutes, maksab ja kedagi otseselt kohustada ei saa. Siin aitaks nende peamiselt veokitega lastitud laevade sõidugraafikute nihutamine nii, et väljumised-saabumised langeks öisele või varahommikusele ajale.
Tallinna Sadama andmetel tuleb 2007. aastal sadama kaudu linna keskmiselt 700 veoautot päevas, ent uued kaid ja suuremad laevad kasvatavad selle arvu 2008. aastaks juba 1250 veoautole päevas.
Kasv peaaegu kaks korda. Umbes veerandi võrra kasvab järgmisel aastal sadamasse minevate ja sealt tulevate sõiduautode arv.
Võib-olla ei ole uue kai ehitamine Kadrioru kanti, mitte kuigi kaugele Russalka monumendist, samuti just parim mõte. Tallinna linna kõige kitsam koht ongi just Kadrioru kandis, seal pitsitavad ühelt poolt Ülemiste järv ja teisalt Tallinna laht.
Kogu linna lääne-idasuunaline liiklus peab sealt vahelt läbi mahtuma. Projektid, mis toovad niigi koormatud teedele uusi sõidukeid, pole lõpuni läbi kaalutud.
Turistid, eelkõige just kruiisituristid, võiks veel jala maale tõsta võimalikult kesklinnas, ent veokitele on kesklinna läbimine pigem nuhtluseks. Mõned kilomeetrid lahedat teed linnast väljas on mõnusam kui kusagil tropis passida.
Pealinna teedevõrgu arendamine pole siiamaani olnud prioriteet. Alles näost-näkku seismine veelgi tihedama liiklusvooga on pannud linnavalitsuse mõtlema Põhjaväila edasisele väljaehitamisele ja nn Tallinna väiksele ringteele.
Viimane kätkeb endas tunneli kaevamist lennuvälja alt läbi, aga mis see kõik maksma läheb ja millal valmib, pole teada. Niikauaks üksnes pikka meelt ummikutes istujatele.
Autor: ÄP