EVA elektrimuundur oli katki juba enne Pärnu lahe jäämurdeaja algust 6. veebruaril. Laev käis garantiiremondis Norra firma Wacon inseneride juures. 11. veebruaril jõudis laev tagasi Pärnu lahele, kuid nädala pärast tekkis sama viga. Vahepeal hakkas EVA tööle, kuid 6. märtsil rauges elektrikonverteri jõud taas ning laev seisab praegu Pärnu sadamas jõude.
Veeteede ameti peadirektor Andrus Maide ütles, et tegemist on tehnilise veaga. "Tegemist on õnnetu veaga," põhjendas Maide. "Ühel inimesel sõidab auto viis aastat ja teisel laguneb iga päev. Loodetavasti parandab laevaehitaja laeva niiviisi ära, et ta rohkem katki ei lähe," sõnas ta.
Jäämurdjana tegutseb poilaev alates mullusest kevadest. Enne seda kulutas riik ta ümberehitusele sadu miljoneid kroone.
Hädad hakkasid ilmnema kohe pärast laeva valmimist. Kõigepealt parandas BLRT Grupp kuu aega laeva, sest sõumootorid kuumenesid üle. Laev jõudis vähem kui kuu aega töötada, kui elektrisüsteem hakkas endast märku andma.
Enne Pärnusse viimist käis vastvalminud EVA ka Pärispea lähedal keskkonnareostuse piirkonnas. Laevale reostustõrjetehnika peale pannud Soome tootjafirma esindaja leidis, et raskete jääolude tõttu ei saa tehnikat koristustöödeks kasutada.
Sel ajal, mil EVA oli remondis, asendasid teda Soomest toodud Alfons Hakansi laevad.
Iga asenduspäeva eest maksab riik 98 000 krooni prahi- ehk rendiraha, pluss kütusekulud. Maide rääkis, et EVA peale ei kulunud oluliselt vähem raha, sest aastane garantiitasu on nagunii 1 miljon krooni. "Praegu jäävad rendikulud veel selle n-ö valmisolekutasu piiresse," lisas ta.
Veeteede amet esitas ka laeva ümberehitajale BLRT Grupile pretensiooni ja nõuab selgitust, miks ei suudeta riket lõplikult kõrvaldada. Maide ei välistanud tulevikus kahjude tagasinõudmist kohtus.
Seni pole amet välja kuulutanud riigihanget mitmeotstarbelise jäämurdja projekteerija ja ehitaja leidmiseks, kuigi lubas seda teha jaanuaris. Maide rääkis, ethange kuulutatakse välja märtsikuu jooksul.
Autor: Airi Ilisson
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele