Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad: krooni devalveerimise jutud on asjatundmatud

    Sampo Panga juhatuse esimehe Aivar Rehe sõnul ei tohiks Eesti krooni devalveerimise võimalikkusest üldse rääkidagi.
    Kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja Janek Mäggi kirjutas eilses Postimehes, et uus valitsus peaks lõpetama inflatsiooni suurendavate lubaduste hoogsa täitmise, sest vastasel juhul kuumeneb majandus üle. "Kroon on vaikselt, aga kindlalt devalveerunud 1992. aastast alates ja tema pidevalt nõrgenev ostujõud on juba vähendanud meie ekspordivõimet," kirjutas Mäggi ning ennustab trendi jätkumist.
    "Eestis ei ole vahetuskursi muutmine vajalik. Devalveerimine ei lahendaks ühtegi võimalikku majandusprobleemi, vaid tekitaks probleeme juurde. Eesti peab jätkama seni edu toonud majanduspoliitikat, mis rajaneb avatud majandusel, fikseeritud vahetuskursil ja tasakaalus või ülejäägis eelarvel," leiab Eesti Pank.
    Ka Rehe sõnul on krooni devalveerimise spkulatsioonid asjatundmatud. "Eesti krooni devalveerumine on täiesti ebakohane spekulatsioon. Kõik riskid on hästi juhitud ja krooni devalveerimise võimalikkusest ei tohiks üldse rääkidagi," märkis Rehe.
    Ta lisas, et vaatamata analüütikute hinnangutele Eesti kohta ja riigi kiirele majanduskasvule on eelarve tasakaalus. Rehe sõnul võtab ka loodav valitsus Reformierakonna eestvedamisel eesmärgiks inflatsiooni kontrolli all hoidmise ja eurole ülemineku. "Eesti pangad on väga hästi integreeritud Põhjala suurpankadega ja hästi toimiv majandus on ettevõtluse vereringe," märkis Rehe.
    Valuutakurss ei ole kindlasti sobiv vahend võimalike konkurentsivõimeprobleemide lahendamiseks väikeses avatud majanduses. Devalveerimisega ei saa ka inflatsiooni alandada, sest nõrgenev kurss kiirendab hinnakasvu, mitte ei aeglusta, on Eesti Panga seisukoht.
    Eestis on kasutusel nn valuutakomitee süsteem, kus kursi muutmise võimalused on rangelt piiratud.
    Eestis on need piirangud kehtestatud krooni tagamise seadusega, mis keelavad Eesti Pangal vahetuskursi devalveerimise. Krooni kurssi saab muuta vaid Riigikogu, mis teeb võimaliku devalveerimisprotsessi väga avalikuks ning aegavõtvaks.
    Krooni tagamise seadus ütleb, et Eesti krooni ametliku kursi määrab Eesti Pank euro suhtes. See kurss on 15,6466. Krooni kursi tehnilise kõikumise piirmäär on kolm protsenti. Selle piiri ületamine Eesti Panga poolt oleks devalveerimine ja seaduse rikkumine. Lisaks on Eesti liitunud ERM2 vahetuskursimehhanismiga, mis kujutab endast eurole ülemineku ooteruumi. Ka seal võttis Eesti Pank endale kohustuse hoida krooni kurssi muutumatuna.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Apranga esimese kvartali käive kasvas üle 10%
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.