Ehitusökonoomika ja juhtimise professori
Jüri Sutti sõnul võib järeldada, et ehitussektor jääb väljapoole poliitikute
huvisfääri, sest ühegi poliitiku valimisprogrammis ei kohanud ehitussektorit
puudutavaid küsimusi.
Ühest küljest võib seda mõista, kuna ehitus on innovaatilisuse mõttes konservatiivne, valdavalt töömahukas käsitöö, mis kahtlemata ei kuulu kõrgtehnoloogia valdkonda, kirjutas Sutt tänases Ärilehes. Lõpuks on ehitussektor täielikult erakapitali valduses ja liberaalse majanduspoliitika seisukohast peaks riigi sekkumise puudumine olema tema efektiivsusele kasulik, ka ei ole ehituses näiliselt monopolide ohtu, sest registreeritud ettevõtete hulk, kelle tegevusvaldkonnaks on märgitud ehitus, ulatub tuhandetesse.
Oma suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure osakaalu tõttu ei ole ehitus erilist rolli mängiv ekspordisektor. Kogu maailmas moodustab ehitussektori eksport umbes kümme protsenti, ka ei ole Eestil erilisi ehitustehnoloogiaid, mis annaksid raja taga konkurentsieelise. Kuid kas ei ole riigi kohustus aidata kaasa ehitusturul infrastruktuuri loomisele – nii tururegulatsiooni kui ka seda toetava ning kontrolliva organisatsiooni osas, mis tagaks kõigi turu osapoolte õiguste kaitse ja soodustaks tõhusat arengut? Vähe abi on seadustest, kui puuduvad nende täitmist kindlustavad alamaktid ja kontroll nende täitmise üle.