Soomes börsil heldekäelised firmad

Uuringus vaadeldi suurfirmajuhtide palga ja boonuse kasvu aastail 2005-2006. Selgus, et lahkuvale tegevdirektorile suure raha maksmisel ei olnud takistuseks firma kehvad tulemused. Samuti ei antud sellest aastaaruandes üldjuhul aktsionäridele aru.

Suhteliselt suurim sissetuleku tõus oli Vaisala firmast pensionile jäänud tegevdirektoril Pekka Ketonenil. See kerkis 2005. aasta 250 000 eurolt 693 000-le eelmisel aastal.

Üllatav oli eelmise aasta lõpul Perlose tegevdirektori kohalt vabastatud Isto Hantila vägev lahkumistasu. Firma koondab muu hulgas Põhja-Karjalas 1100 töötajat suure kahjumi tõttu. Hantila sai lahkudes 413 000 eurot, millest 160 000 oli lahkumishüvitis ja 160 000 boonus eelmise aasta tulemuste eest.

Ise lahkumisavalduse esitanud Raisio firma tegevdirektori Rabbe Klemetsi sissetulek kasvas aastaga 41% ja küündis 640 000 euroni.

Suurima lahkumistasu teenis eelmise aasta lõpul Soomes SanomaWSOY kirjastuse juhatuse esimehe kohalt lahkunud Jaakko Rauramo. Tema palk koos boonustega kerkis aastaga 82% ja oli 768 000 eurot. Peale selle sai ta lahkumishüvitist 1,7 miljonit eurot. Sellega oli ta Soome firmajuhtide sissetulekuedetabelis 3 miljoni eurose tuluga Sampo panga tegevdirektori Björn Wahlroosi järel teisel kohal. Kolmas oli Nokia uus tegevjuht Olli-Pekka Kallasvuo 1,7 miljoni eurose sissetulekuga.

Lahkuvate juhtide suurte sissetulekute taustal on ametisse astunud juhtide sissetulek enamasti kordades väiksem. Nii Nokia juht Olli-Pekka Kallasvuo, Finnairi juht Jukka Hienonen kui ka YIT tegevjuht Hannu Leinonen on pidanud alustades leppima eelkäijast 40-60% võrra väiksema boonusega.

Kui Nokia kõrvale jätta, siis suurte Soome börsifirmade tegevjuhtide palk ja boonus suurenes aastaga keskmiselt 18% võrra ja oli 107 000 eurot ehk 1,67 miljonit krooni aastas. Võrdluseks saab Eesti rikkaim mees, Olympic EG juht Armin Karu 55 200 eurost aastapalka.

Rootsis ei ole veel 2006. aasta juhtide palgaülevaadet ilmunud. Kuid nagu näitab LO-Tidningeni ülevaade riigi 100 suurima firma juhtide palgast, on see ajavahemikul 2002-2005 kasvanud keskmiselt 56%. Reatöötaja palk kasvas samal perioodil ainult 10%.

2005. aastal teenis suurfirmajuht keskmiselt 12 miljonit Eesti krooni. Viimastel aastatel on tegevjuhtide palk kasvanud keskmiselt 16% aastas, mis ületab viis korda tööstustöölise palga kasvu. Tänu boonusele oli suurim sissetuleku kasv - 360% - Scania juhil Leif Östlingil, kes teenis 43,9 miljonit krooni.

Kümnes Euroopa riigis 295 suurfirma juhtide palka uurinud personalifirma Heidrick & Strugglesi märtsis avaldatud andmete põhjal teenivad enim Saksa firmajuhid.

Uurimus hõlmab 2005. aasta palka kümne Euroopa riigi - Saksamaa, Suurbritannia, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Hollandi, Šveitsi, Belgia, Portugali ja Rootsi - suurimates firmades.

Kümne riigi suurfirmajuhtide keskmine palk oli 34 miljonit krooni. Sealjuures suurim oli see Saksamaal (47,9 miljonit krooni) ja madalaim Rootsis - 15,5 miljonit krooni.

Rootsis küündis üle Euroopa keskmise ainult Ericssoni tegevdirektori Carl-Henrik Svanbergi sissetulek, mis 2005. aastal oli 38,2 miljonit krooni.

USA autotootja Ford tegi eelmisel aastal rekordkahjumi - 12,7 miljardit dollarit, mis teeb umbes 425 miljonit krooni päevas.

Sellele vaatamata teenis mullu 1. septembril Bill Fordilt tegevdirektori ameti üle võtnud Alan Mulally nelja kuuga 335 miljonit krooni, millest palk moodustas ainult 7,8 miljonit. Ülejäänud oli boonus.