Väikeinvestori kurb veebruar - Börsil saadud kaotus vaikitakse maha

Äripäev püüdis LHV ja tarkinvestor.ee foorumite kaudu leida väikeinvestoreid, kes oleksid nõus jagama anonüümselt oma kaotuse kogemusi. Vastata söandas vaid kolm väikeinvestorit ja selgelt domineerima jäi LHV foorumikasutaja Privador välja öeldud seisukoht: "Ükski mees ei tule oma kaotustest rääkima. Eesti mees on liiga uhke, et seda teha. Suured kaotajad lahkuvad börsilt alati vaikselt."

Investor Jaan kaotas veebruari languste tulemusel oma portfellist ligi pool miljonit krooni. "Müümist kaalusin esimesel languspäeval, aga jäi müümata. Nädala pärast hakkasin juba ostumõtteid mõlgutama, et põhjast odavalt juurde osta," meenutab Jaan.

Väikeinvestor tunnistas, et börsilangused tekitasid temas vastakaid tundeid, kuna ühest küljest oli kahju langusest ja teisest küljest pani ostusoov kukkumise jätkumist lausa ootama.

"Mäletan täpselt viimast nädalat, mil oli ikka väga kiire tõus. 10 000 krooni päevas portfelli kasv oli päris meeldiv, aga paraku ka uinutav," räägib Ringo. Ahnus ja hirm käivad börsil kaubeldes tema sõnul käsikäes ning tagantjärele tark olles sõnab Ringo, et tema puhul võitis ahnus hirmu.

Päev enne esimest järsku langust oli Ringo sõpradega Rootsi laevas ja sai arvuti taha börsi vaatama alles järgimisel päeval kl 13 paiku. "Vaatasin, et vouhh, kõik on punases ja väike paanika moment tekkis küll," meenutab Ringo toda päeva.

Ringo on väikeinvestorina kasutanud ka LHV pakutavat võimendust ehk laenu aktsiate tagatisel. "Tuleb lihtsalt loota, et portfell kasvab rohkem, kui on võimenduse intress," muigab noormees.

Veebruari börsilanguste ajal ostis Ringo ka oma esimesed müügioptsioonid, millega õnnestus tal isegi pisut teenida. "Vaatasin õhtul pool tunnikest, kuidas asi käib, helistasin paar korda LHVsse ja tegin ära väikeste summadega," kirjeldab Ringo optsioonide ostmist.

Veebruari kaotusi nimetab Ringo õpirahaks ja õppetunniks, kuidas nn põhjast osta. "Mind ei meelitaks börsilt ära isegi täielik pankrot," on Ringo enesekindel.

Väikeinvestor Madli hobiks sai börsil kauplemine lapsepuhkuse ajal. Tema aktsiaportfell oli enne börsilangusi 160 000 krooni kandis ja kaotusperioodil realiseeritud aktsiatelt kaotas noor ema 11 000 krooni.

"Aktsiaid portfelli valides plaanisin neid hoida pikemalt. Seetõttu olin languse saabudes ka veidi nõutu," räägib Madli, kelle ostu-müügi otsuseid pärssis languste hetkel teadmatus, kas uus valitsus vabastab eraisikute aktsiatulu tulumaksust või mitte. "Pole just meeldiv vaadata, kuidas su raha iga sekundiga virtuaalis väheneb ja lohutada end mõttega, et pikas perspektiivis pole hullu," nendib lapsega kodus olev väikeinvestor.

Madli räägib, et osa positsioone müüs ta kohe, kuna pidas neid isiklikult ülehinnatuks ning uues languste keerises müüs ka need aktsiad, mille esialgu plaanis alles jätta.

Madli mängib börsil hobi korras, raha teenimise võimalus on lihtsalt boonus. Veebruari õppetunnist õppis ta seda, et suurte languste ajal pole mõtet aktsiaid liiga kauaks hoidma jääda. "Kui langusel müüa, siis kindlasti mida varem, seda parem," ütleb ta.

Kuigi LHV foorumis oma kaotustest börsil kauplejad eriti ei pajata, kinnitavad väikeinvestorite nõuandjad, et telefonid olid börsilanguste ajal "mida teha?"-kõnedest punased.

"Sel perioodil olid emotsioonid laes, aeg-ajalt tehti ka täiesti ebareaalseid otsuseid ja minu telefon helises pidevalt, kuna väikeinvestorid ei suutnud otsustada, kas osta, müüa või hoida," meenutab veebruarikuist pinevat aega LHV maakleri assistent Ragnar Plees.

"Tugev kaotus oli küll ja palju oli neid, kes tipust ostsid ja põhjast või kukkumise pealt müüsid. Samuti oli neid, kes, hambad ristis, jäid hoidma ega müünud," räägib Plees, kelle sõnul oli õigel ajal müüa väga keeruline, kuna esimene langus oli niivõrd järsk.

Väikeinvestoritele suunatud portaali tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik ütleb samuti, et veebruaris oli tema telefon kõnedest punane ja aktiivsed ajad on tänaseni.

Lepik avaldab muret väikeinvestorite liigse uljuse pärast viimaste aegade hüpertõusude tulemusena.

"On kuulda laenurahast börsil ja inimesed ei taha rahulikult investeerida, vaid ostavad kõrge riskiga üksikuid aktsiaid hõlptulule lootes," sõnab Lepik. Tema juttu kinnitab ka LHV antud võimenduslaenude statistika -börsil kauplejaid on neid juba tänavu kolme kuuga rohkem võtnud kui terve eelmise aasta jooksul kokku.

Ragnar Pleesi sõnul olid vahetult enne veebruarikuist börsilangust ülikiire tõusu ajal väga populaarsed ka ostuoptsioonid, mis mängiti jätkuva tõusu peale. "Tõusuperioodil osteti väga palju optsioone ja tõenäoliselt pole neist küll midagi järel," tõdeb ta.

"Optsioonidega kauplevad inimesed, kes seda kindlasti tegema ei peaks," viitab Lepik algajate investorite hulljulgusele. "Ühte spekulatiivset Tallinna börsi aktsiat ja veel laenuga ostes võib väikeinvestoreid oodata hirmutav tulevik," hoiatab Lepik.