• OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 5000,74%5 525,21
  • DOW 300,05%40 113,5
  • Nasdaq 1,26%17 382,94
  • FTSE 1000,09%8 415,25
  • Nikkei 2251,9%35 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,86
  • OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 5000,74%5 525,21
  • DOW 300,05%40 113,5
  • Nasdaq 1,26%17 382,94
  • FTSE 1000,09%8 415,25
  • Nikkei 2251,9%35 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,86
  • 17.04.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Paadunud kodus istujaist ihkab tööle vaid iga kaheksas

Eile avaldas uuringufirma Saar Poll tööturul mitteaktiivsete uuringu, mille järgi hindab oma töö leidmise võimalusi halvaks iga kolmas inimene. Vanusevahemikku 24-49 jäävatest mitteaktiivsetest soovib sarnaselt noorema vanusegrupi ja pensionieelikutega lähiajal töö leida üksnes 15 protsenti.
Tööturuametist, mille eesmärk on tööta jäänud või alles tööturule sisenevaid inimesi nõustada, koolitada ja tööle aidata, on küll kuulnud 85 protsenti mitteaktiivsetest, kuid töö leidmiseks pöördub sinna vaid 11 protsenti.
"Ma olen hämmingus niivõrd väikesest huvist tööle asumise vastu. Aimasin, et huvi võib olla kesine, aga lõpptulemus oli jahmatav," nentis tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson. Ta tunnistas, et kivi tuleb visata ka nende kapsaaeda, sest võimalikud töötajad pole kaugeltki kursis ameti pakutava abiga.
Ormisson ei osanud konkreetseid samme olukorra parandamiseks pakkuda ja tõdes vaid, et ametil tuleks ennast rohkem reklaamida. Kõige suurem vastutus on tema sõnul töötu pere ja sõprade õlul, sest neil on kõige kergem tööta jäänud inimest uuesti tööd otsima julgustada.
Vähene huvi töökoht leida üllatas A-Selver ASi tegevjuhti Ain Taubet, kes on leevendanud tööjõupuudust puuetega inimesi palgates. "Eks puuetega inimeste palkamine on keerulisem, sest mõni neist nõuab natuke rohkem tähelepanu," rääkis Taube, kuid lisas, et eraldi kulutusi pole see kaasa toonud. Selverites töötab kokku 2100 inimest, neist 50-l on puue.
Saar Polli juhi Andrus Saare sõnul jätab soovida ülikoolist tulijate valmisolek tööks. "Kui võtan tööle mõne sotsioloogiat õppinud noore, siis ega ta tegelikult midagi ei oska. Firma kulul tuleb teda õpetama hakata," kurtis ta. Ettevõtjad on nõus ise töötajaid välja õpetama, kui vaid jätkuks neid, kes ka tahavad õppida ja töötada.
"Töötutest, kes ei taha tööd teha, on märgatavalt suurem probleem juba töötav personal ning nende motivatsioon töötada kasulikult 40 tundi nädalas," sõnas tarkvaraarendusfirma Webmedia Eesti ASi juht Taavi Kotka. Ta lisas, et kuigi Webmediasse tööle pääsemine eeldab teadmisi, on nemad alati investeerinud oma töötajate pidevasse koolitamisse.
Üle poole mitteaktiivsetest inimestest toob põhjuseks õpingud, levinud põhjendused on ka haigus, vigastus ja lapsepuhkus. 7000 inimest on kaotanud lootuse kunagi tööd leida.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele