Pidevad vigade parandused ei aita

Teismelised venitavad end koolipäevadest rampväsinutena läbi ning üritavad sisustada vähest vaba aega meeldivate hobidega, ent neid, kes vabatahtlikult taskuraha teeniksid, pea polegi. Suviti on maasikakorjajaid ja -müüjaid küll, ent regulaarse tööga ei hõiva end keegi.

Tublimad lapsed, kes niigi palju jõuavad, leiaksid raha teenimiseks kindlasti aega. Nad on harjunud lisapingutustega. Laisemale oleks töö hea võimalus end distsiplineerida. Näha "tõelist elu" ja harjuda kategooriliste töötundidega, mis ei suhtu koolisüsteemis lubatud arstitõenditesse kuigi leebelt.

Kui koolis mõni mõistvam õpetaja ehk andestab hommikuse ummiku või rikkis äratuskella, siis tööandja pigem vallandab su mõne organiseerituma soovija kasuks.

Konkurentsile orienteeritud kapitalismis naljalt mööndusi ei tehta.

Mida varem õpime tundma ärimaailma juhtivaid kahtlase väärtusega bosse, seda paremini oskame harjuda mahhinatsioonidega.

Kohvikus nõude pesemine või isegi ajalehele artiklite kirjutamine pigem programmeerib meisse mingigi kohusetunde kui halvab õppeedukust. Koolis on alati järeltöid võimaldatud. Postakadeemilises elus aga ei saa loota vigade parandustele. Ülesanne olgu juba esimeses variandis hästi sooritatud. Seega võtke järjekorda ja uurige töökuulutusi.

Mu jutt ei ole mõeldud kedagi koolist viilima innustama. Ent ma ei taha, et kaasnoored vaevaksid end tüütu faktoloogiaga, kui meid ümbritsev ootab samuti õppureid. Mida Juku ei õpi, seda...

Autor: Joonatan Allandi