Lääne meedia taunib Venemaa survet

Soome päevaleht Helsingin Sanomat heidab eilses juhtkirjas Venemaale ette Eesti sisepingete ärakasutamist ja tahtlikku õhutamist. "Suurriigi privileegide hulka ei kuulu naabritele valikute pealesundimine ja neile nende oma ajaloo moonutatud tõlgenduse ettekirjutamine," märgib leht, soovitades Venemaalgi kommunismiga ausalt arved klaarida.

Leht toob ära ka Soome peaministri Matti Vanhaneni seisukoha, et Soome ja EL peavad Eestit Venemaaga tekkinud vastasseisus toetama. "Rahvusvaheliste lauakommete" sekka ei kuulu poliitikute nõudmised teise maa demokraatlikult valitud valitsuse tagasiastumiseks. "Eesti on suveräänne riik, kellel on õigus ise need asjad otsustada. Meie ELi teiste liikmesriikidena toetame seda iseseisva riigi õigust… See on ühtlasi sõnum Venemaale," ütles Vanhanen.

Briti päevaleht The Independent sarjab esmaspäevases juhtkirjas teravalt Euroopa Liitu, mille "põiklev pomin" jätab naftadollaritest enesekindlust ammutanud Venemaale sisuliselt vabad käed järjest jõulisemalt Eesti asjadesse sekkuda. "Me ainult toidame Moskva isu taastada oma mõjuvõim nende endiste Nõukogude Liidu liikmesriikide üle, mida nad nii kõnekalt nimetavad oma "lähivälismaaks". Balti riikidest Balkanini surub Venemaa sisse uksest, mille EL on hooletult lahti jätnud.

USA majandusajaleht Wall Street Journal kirjutas, et NATO liikmena ei pea Eesti oma elu pärast kartma nagu neljakümnendatel aastatel, ehkki on ainus endine Nõukogude Liidu liikmesriik, mis Vene karu tõsiselt marru ajab. Ent nagu märatsemine Tallinnas näitab, suudab Kreml jätkuvalt Balti potis suppi segada. Samas pole paljud Balti riikides elavad venelased üldse õnnetud, et külma sõja lõpp leidis nad riikidest, mille areng viis jõukasse ja vabasse ühiskonda. Nende etnilistel suguvendadel ja -õdedel idas nii hästi ei läinud, märgib leht.

Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet märgib Eesti sündmusi käsitlevas juhtkirjas, et Rootsi on jäänud vaoshoituks. See on "demokraatliku Eesti siseasi ning ma olen veendunud, et riigi valitsus ja võimud suudavad olukorraga toime tulla," tsiteerib leht Rootsi välisministrit Carl Bildti. Nii see on, tõdeb leht, kuid toimunu on näide järjest teravamatest suhetest ELi ja Venemaa vahel ning see on probleem, mille lahendamisega ei peaks ükski ELi riik üksi jääma. EL vajab ühist ja ühtehoidvat Venemaa poliitikat.