Noorte näitusel osaleb kokku 30 kunstnikku ja kunstnike kooslust 39 teose ja seeriaga.
Väga jõuliselt astuvad sel näitusel üles tartlased, kelle teostest ei kuma läbi mitte üksnes teadmine igasuguse kunstilise teksti märgilisusest, loominguprotsessist kui kõneaktist, keelelistesse süsteemidesse sisse kodeeritud võimusuhetest ning arusaam keelest kui materjalist, vaid ka vajadus teooriatega mingit dialoogi pidada ja neid tegelikkuses testida.
Lisaks Tartu kunstnikele Taavi Piibemannile, Toomas Thetloffile ja Anna Hintsile võiks selles kontekstis mainida ka Laura Kuuske, kes tegeleb oma loomingus visuaalse representatsiooni režiimide, pildi ja teksti vaheliste suhetega, märgivad korraldajad Andres Härm ja Hanno Soans.
Ühe ploki näitusel moodustavad dokumentalistika keelt kasutavad narratiivsed videod. Viimaste aastate jooksul on tekkinud arvestatav hulk noori kunstnikke, kes dokumenteerivas režiimis töötavad - Kristiina Norman, Liisi Eelmaa, Minna Hint ja Johnson & Johnson.
Nende teoste eeliseks on vahetu suhe lähtematerjaliga ja julgus jutustamisviisidega eksperimenteerida. Ja need eksperimendid on õnnestunud, sest nii mõjusaid videoid, mis sunnivad end lõpuni vaatama, kinnitavad seda.
Osa näitusest on koondunud Kunstihoone galeriisse, kus eksponeeritakse teoseid, milles kesksel kohal on suhe linnakeskkonnaga. Seda üsna erinevatel tasanditel: omand, kodu, avalik ruum, turism.
"Uue lainega" kunstihoonesse kandunud looming viitab väga võimekate autorite põlvkonnale. Eriti kõnekas on dokumentalistika (nii seisvad kui ka liikuvad pildid).
"Ilmselgelt on rõhk kontseptuaalsel ja sotsiaalsel kunstil, mis oleks ka rahvusvaheliselt konverteeritav. Samas on näitus siiski piisavalt laiapõhjaline, et saab püstitada küsimuse eesti kaasaegse kunsti hetkeseisust. Meile näib, et noor eesti kunst on mitmekülgsem, orgaanilisem, tehniliselt küpsem ja intelligentsem, kui oli üheksakümnendate põlvkond samas vanuseklassis," väidavad kuraatorid.
Et selles veenduda, tuleb varuda mõni tund ja näitust vaatama minna.
Autor: Tiina Kolk