Eile Washingtonis peetud USA Esindajatekoja väliskomitee Euroopa alamkomitee avalikul kuulamisel nentisid komitee liikmed ja saadikutele aru andma kutsutud eksperdid, et viisavabadusprogramm vajab kiiret muutmist ja laiendamist.

Euroopa komitee juht Robert Wexler väljendas oma selget soovi, et programmiga saaks liituda ka seni ukse taha jäänud riigid, sh Eesti. Wexleri sõnul takistab viisavabaduse puudumine liitlasriikidega USA-d ennast. Ta viitas oma vestlustele viisavabadusprogrammiga liituda soovivate riikide suursaadikutega, kes näevad viisavabadust kõige olulisema sammuna USA ja teiste riikide suhete parandamisel.

Oma vastuseisu väljendas samas komitee liige Elton Gallegly, kes teatas, et Balti riikide liitumine pole julgeolekukaalutlusi vaadates hea mõte. Ta ütles, et USA võtab nagunii igal aastal vastu ainuüksi 1,3 miljonit legaalset sisserändajat.

Kuulamisele nn tunnistajana kutsutud Nathan A. Sales, USA sisejulgeolekuministeeriumi aseabiminister poliitikaarenduse alal, kinnitas, et praegune programm on ajale jalgu jäänud. Ta viitas, et kontroll peaks toimuma pigem üksikute reisijate, mitte riikide tasemel. Tema sõnul peaks olema paindlik ka praegu Eestile saatuslikuks saanud nn 3%-nõudmisega, mis eeldab, et viisadest keeldumise protsent programmiga liituvale riigile ei tohi ületada 3%.

Viisavabadusprogrammiga liitumine lubaks Eesti kodanikel 90 päeva viisavabalt USAs viibida. Kokku on soovi viisavabaduse programmiga liituda avaldanud vähemalt 19 riiki. Lisaks uutele ELi riikidele on seni ukse taga ka nt Kreeka, Lõuna-Korea ja Iisrael.

Praegu on aga päevakorral mitte ainult programmi laiendamine, vaid ka muutmine. USA Kongressis on esitatud mitmeid muudatusettepanekuid viisavabadusprogrammi muutmiseks. Ühe neist on teinud ka Euroopa komitee juht Robert Wexler, kes soovib avada ukse uutele riikidele juhul, kui nad vähendavad oma viisadest keeldumise protsenti, ei ole ohuks USA julgeolekule ning jagavad terrorismivastases sõjas informatsiooni. Märtsis võttis USA Senat vastu nn 11. septembri seaduse, mis võimaldaks samuti rohkematel riikidel teatud tingimustel viisavabaks saada. Eesti vastaks selles seaduses toodud tingimustele, kuid see seadus peab enne kehtima hakkamist läbima veel pika seadusandliku protsessi ning teiseks eeldab see, et USA suudab hakata monitoorima inimeste riigist väljumist ning saada ülevaade nende arvust, kes ei lähe pärast oma viisa aegumist koju tagasi. See protsess võtab hinnanguliselt ligi aasta aega.

Kolm nädalat tagasi arutasid viisavabadusprogrammi laiendamist ka Saksa kantsler Angela Merkel ja USA president Geore W. Bush.