Kahepoolsed suhted kui Eesti proovikivi

Aprilli viimastel päevadel külastas Eestit Hongkongi äridelegatsioon, peeti maha ka Hongkongi-teemaline seminar. See on hea märk, kuigi kohati võis täheldada veidi üleolevat suhtumist Hongkongi leerist.

Just Hiinaga ongi mõistlik Eestil suhteid kahepoolselt tugevdada, sest nemad kujundavad järgneval kümnendil maailmamajandust. Loomulikult on tegu eri kaalukategooriates võistlevate riikidega, kuid just see ongi Eesti jaoks väljakutse - olla väike, kuid samas ülimalt oluline oma asukoha tõttu. Kahepoolsed majandussuhted tähendavad aga ka mõra löömist Euroopa Liidu poliitikasse ehk sellega antakse suurtele liikmesriikidele veelgi põhjust omaette tegutsemiseks.

Paraku tulebki Eestil mööda kitsast noateravikku kõndida, kus iga komistamine tähendab haavatasaamist ning verekaotust.

Mida suuremad on Hiina ärihuvid Eestis, seda tugevamad trumbid on Eestil suhetes Venemaaga.

Olles üks oluline lüli rahvusvahelisest kaubanduskoridorist, loob Eesti eelduse maksimeerida riigi olemasolevad ressursid, veel enne, kui innovatsiooniotsingute võidujooks lähiriikide vahel lahti läheb. Enne tuleb vana tort lõpuni süüa ja siis uus tellida.

Kas Eesti saab Hiina ukseks olemisega hakkama? Arvan, et saaks, oleme ettevõtlikumad lätlastest ja leedulastest. Soomest oleme oma arengutes lihtsalt maas, mis ei tähenda, et me nendest kehvemad oleme.

Oleks vale arvata, et Hiina huvi piirdub ainult Eestiga ning meist võiks saada ainus Hiina kaupade Euroopa ja Skandinaavia distributsioonikeskus. Meil on aga kõige paremad eeldused. Kõike head!