• OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • 30.05.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kogu Baltimaid kattev keskladu toob kokkuhoiu

Parfümeeriatoodete ja ravimite hulgimüügiga tegelev Sirowa Tallinn AS muutis oma logistikasüsteemi eelmise aasta juulis.
Ettevõtte juhatuse liikme Kristjan Sinisoo sõnul vabanes uue süsteemi juurutamisega ressursse, mis aitavad firmal marginaalide vähenemise tingimustes oma edukust säilitada.
Kui enne olid ettevõttel laod nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, siis täna on ühtne keskladu parfümeeriatoodete distributsiooniks Eestis.
Ravimite distributsiooniks kasutab ettevõte sama taktikat, ainus erinevus on selles, et keskladu paikneb Eesti asemel Leedus. Viimane on tingitud eelkõige turgude erinevast iseloomust - Eesti ravimiturul on vähe, aga selle eest suuri tegijaid, seetõttu tellimused on harvad, kliente vähem ning ostetavad kogused suured.
Ravimid müüakse kesklaost otse hulgimüüjatele. Ravimite distributsiooni Leedust tehes pole vaja ka Eesti ravimimüügilitsentsi.
Kolmteist aastat turul tegutsenud ettevõtel on logistikakeskus Saksamaal, kus kogutakse kokku Eesti ja Leedu kesklattu saadetavad tooted. Logistikakeskuse pidamise vajalikkus Saksamaal tuleneb eelkõige sellest, et firma esindab ka paljusid väiksemaid Euroopa tootjaid, kellelt tellitavad kogused on väiksemad ja transport Eestisse oleks aja- ja rahakulukas.
Ümberkorralduste tulemusena tegutsetakse eelnevalt suuremate kaubakoguste juures kaks korda väiksemal laopinnal, samuti on hõivatud ligi 40% vähem töötajaid. Kaubakogused on kasvanud tänu nii varasematele tootemarkidele kui ka uute brändide lisandumisele.
Mullu lõpule jõudnud muutus kannab juba täna vilju, kas või ainuüksi laotööliste palganumbreid silmas pidades, ostujuhtimisega seotud kulutustest rääkimata, rääkis Sinisoo.
"Süsteemimuutus peaks efekti andma eelkõige tuleviku perspektiive silmas pidades, turuolukord Baltimaades saab olema tunduvalt erinev, ennekõike tiheneb järsult konkurents ettevõtjate vahel. Selleks, et olla paar sammu konkurentidest ees, selline samm astutud saigi," selgitas Sinisoo. Hiljem võivad sellised muutused osutuda tunduvalt kallimaks ja keerulisemaks.
Ühtse kesklao süsteemile üleminekul peitub kõige suurem väljakutse suutmises kliente üleminekuperioodil õigel ajal ning vajalikus ulatuses kaubaga varustada.
Riskide vähendamiseks müüdi Läti ja Leedu ladu tühjaks, samal ajal, kui oli juba valmidus teenindada Eestist, lõpuks ülejäänud kaubad toodi Eestisse.
Tooted varustati ühtsete kolmes keeles etikettidega, varemalt oli iga sihtturu jaoks etikett erinev. Eestist saadetava kaubaga saadetakse kaasa mitte Eesti, vaid sihtkohamaa esinduse müügiarve.
Mitte vähetähtsat rolli ühtse keskloa süsteemile üleminekul mängis ka tõik, et eraldi võetuna kujutavad ennast kolm Balti riiki liialt väikest turgu, eraldi kolmel turul opereerimine ning süsteemide käigushoidmine kujuneb turu mahte arvestades liialt kulukaks, eriti tööjõu kallinedes.
See ongi enamasti peamine põhjus, miks suurriikides kipuvad tarbekaubad tunduvalt odavamad olema kui Eesti-suguses väikeriigis.
Sinisoo sõnul sõltub tsentraalse laostrateegia rakendamine kaupadest ning nende tarbijate geograafilisest paiknemisest, mitte niivõrd ettevõtte tegutsemisspetsiifikast.
Balti territooriumi ja turu suurust ning ostujõu kontsentreeritust arvesse võttes on sageli optimaalne ülebaltiline ladu. Oma klientide kogemusele infotehnoloogia, kosmeetika, bürootarvete, tööriistade, jalanõude hulgimüügi valdkonnast tuginedes võime väita, et ülebaltiline keskladu annab kompetentside, koostöösuhete, info, tööjõu, hanke, varude, laopinna koondamise läbi olulise kokkuhoiu, kaotamata sealjuures kaupade liikumise juhtajas ning vajalikus paindlikkuses.
Rahvusvahelise logistikaettevõtte terminalide ja jaotusvõrgustik võimaldab korraldada distributsiooni üleöö ning toimetada kaup Baltimaades saajale kätte juba järgmisel tööpäeval.
Päeva jooksul võtab klient vastu ülebaltilisi tellimusi, komplekteerib kauba ning tööpäeva lõpus annab saadetised üle logistikaettevõttele, kes saadetised klientidele kätte toimetab.
Ülebaltiline lao- ja jaotuslogistika aitab optimeerida logistika kogukulu ja tõsta varade tootlikkust.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele