Et saavutada turistide arvu kasvu saarel, on Jõpiselja hinnangul ennekõike vaja laiendada majutusteenuste skaalat. Praegu puudub saarelt suurem hotell, mis suudaks vastu võtta ka suuremaid gruppe. Majutusteenuse pakkujad on pigem väike- ja perefirmad, majutuskohti on maakonnas 1200 jagu.
"Kvaliteetne toitlustus ootab ka ära tegemist," nendib Jõpiselg ja lisab, et see eeldab tarka mõtlemist. Näiteks võiks suviti tegutseda suvekohvik, mis töötaks kolm kuud ja võtaks siis kasumi välja. Lisaks peaks juurde tekkima vaba aja veetmise võimalusi. Seda olukorda leevendab ka peatselt kerkiv spaa. Samuti avas eelmisel aastal Kärdlas uksed uus restoran Nordtooder.
Maavanem Maasel tunnistab, et massturismi saarele siiski ei oodata, sest saare õrn ja puutumata loodus ei kannataks massilisi turismivoogusid välja. Nii sobibki maakond pigem rahu ja vaikust otsivale reisijale, sest juba saarele jõudmiseks ette võetav merereis kestab üle tunni ja häälestab vaikselt ette.
Ja rahu saarelt leiab, sest tööpäeva õhtul Heltermaa sadamast Kärdlasse sõites ei tule vastu ühtegi autot. Samuti näeb Kärdla sissesõidul tee ääres teetöömasinaid, mida erinevalt muust Eestist ööseks luku taha ei sõidutata. Turvalisus on üks saare plussidest, mida Hiiumaa edetabeli esikolmiku ettevõtted ka kinnitavad.
Lisaks õrnale loodusele takistab turismi lühike hooaeg - juunist augustini. Seetõttu ei näe Maasel ka, et turismist saarel oluline majandusharu tekiks, pigem on tegemist toetava sektoriga.
Tulevaste aastate turismimeelitajaks saab näiteks Kärdla linna plaan avada linn uuesti merele ehk taastada Kärdla sadam. Täna nukralt kahe kai ning tühja rannaga piirkond peaks paari aasta jooksul asenduma jahisadamaga nii eesti- kui ka välismaistele jahituristidele ning randa ääristama promenaad.
Sadama ehituseks on tehtud tasuvusuuring ning paberimajandus läbitud, aasta lõpus korraldatakse projekteerija leidmiseks hange ja 2009. aastal võiks ehitama asuda.
Ehitus jaguneb kahte etappi. Esimeses, maksumusega 50 miljonit krooni, luuakse kaatritele akvatoorium sajale alusele. Teises etapis ehitatakse reisiterminal. "Suured laevad Kärdlasse siiski sõitma ei hakka, seda piirab sadama 4,5meetrine süvis," lisab Kärdla linnapea kt Anton Kaljula. Sadam võtab aastas kindlasti vastu ca 400 alust.