Hiiumaa oli 2005. aastani tuntud kui plasti- ja kalatööstuse maakond. Viimane suri nimetatud aastal välja ning nüüd vaatabki maakond maavanema Hannes Maaseli arvates turismi suunas rohkem kui seda varem tehtud on.
Sihtasutuse Tuuru andmeil oli turismi netokäive maakonnas näiteks 2005. aastal 30,9 miljonit krooni, mis on pea kümnendiku võrra kõrgem kui aasta varem. Lisandväärtust tootis sektor pea 12 miljoni krooni eest ja see näitaja oli aastaga kasvanud viiendiku.
Eelmisel aastal käis Hiiumaal hinnanguliselt 150 000 külastajat, kellest ca 30-40 000 kasutas saarel ka majutus- või muidu turismiteenuseid. Orjaku Mõisakoha OÜ tegevjuht Omar Jõpiselg ennustab, et saare külastajate arv mahub veel kasvama, kuid kindlasti mitte kahekordseks. "Pigem võiks kasvada 30-40% aktiivsete ehk teenuseid kasutavate turistide arv," selgitab Jõpiselg.
Et saavutada turistide arvu kasvu saarel, on Jõpiselja hinnangul ennekõike vaja laiendada majutusteenuste skaalat. Praegu puudub saarelt suurem hotell, mis suudaks vastu võtta ka suuremaid gruppe. Majutusteenuse pakkujad on pigem väike- ja perefirmad, majutuskohti on maakonnas 1200 jagu.
"Kvaliteetne toitlustus ootab ka ära tegemist," nendib Jõpiselg ja lisab, et see eeldab tarka mõtlemist. Näiteks võiks suviti tegutseda suvekohvik, mis töötaks kolm kuud ja võtaks siis kasumi välja. Lisaks peaks juurde tekkima vaba aja veetmise võimalusi. Seda olukorda leevendab ka peatselt kerkiv spaa. Samuti avas eelmisel aastal Kärdlas uksed uus restoran Nordtooder.
Maavanem Maasel tunnistab, et massturismi saarele siiski ei oodata, sest saare õrn ja puutumata loodus ei kannataks massilisi turismivoogusid välja. Nii sobibki maakond pigem rahu ja vaikust otsivale reisijale, sest juba saarele jõudmiseks ette võetav merereis kestab üle tunni ja häälestab vaikselt ette.
Ja rahu saarelt leiab, sest tööpäeva õhtul Heltermaa sadamast Kärdlasse sõites ei tule vastu ühtegi autot. Samuti näeb Kärdla sissesõidul tee ääres teetöömasinaid, mida erinevalt muust Eestist ööseks luku taha ei sõidutata. Turvalisus on üks saare plussidest, mida Hiiumaa edetabeli esikolmiku ettevõtted ka kinnitavad.
Lisaks õrnale loodusele takistab turismi lühike hooaeg - juunist augustini. Seetõttu ei näe Maasel ka, et turismist saarel oluline majandusharu tekiks, pigem on tegemist toetava sektoriga.
Tulevaste aastate turismimeelitajaks saab näiteks Kärdla linna plaan avada linn uuesti merele ehk taastada Kärdla sadam. Täna nukralt kahe kai ning tühja rannaga piirkond peaks paari aasta jooksul asenduma jahisadamaga nii eesti- kui ka välismaistele jahituristidele ning randa ääristama promenaad.
Sadama ehituseks on tehtud tasuvusuuring ning paberimajandus läbitud, aasta lõpus korraldatakse projekteerija leidmiseks hange ja 2009. aastal võiks ehitama asuda.
Ehitus jaguneb kahte etappi. Esimeses, maksumusega 50 miljonit krooni, luuakse kaatritele akvatoorium sajale alusele. Teises etapis ehitatakse reisiterminal. "Suured laevad Kärdlasse siiski sõitma ei hakka, seda piirab sadama 4,5meetrine süvis," lisab Kärdla linnapea kt Anton Kaljula. Sadam võtab aastas kindlasti vastu ca 400 alust.
Hetkel kuum
Linn tahaks ka, aga odavamalt
Märtsis otsustas Kärdla linnavalitsus anda loa ehitada linna kaks spaad, mõlemad loovad juurde 100 majutuskohta ning muid teenuseid.
Hetkel on D-Investeeringud ASi ja ASi Avies plaanid jõudnud detailplaneeringute faasi.
Kui hästi läheb, saab paari aasta jooksul kopa maasse lüüa, loodab Kaljula.
Lisaks Kärdlale paistavad silma muudki paigad. Näiteks Sõrust on saanud maakonna esireisisadam, järgmisel aastal avab maakonnas uksed Selveri supermarket. 2009. saab Hiiumaa ja mandri laevaühendus uued praamid, mis peaksid senise 1,5tunnise ületusaja 30 minutini lühendama.