Plastimaakond kiikab turisminduse poole

Hiiumaa oli 2005. aastani tuntud kui plasti- ja kalatööstuse maakond. Viimane suri nimetatud aastal välja ning nüüd vaatabki maakond maavanema Hannes Maaseli arvates turismi suunas rohkem kui seda varem tehtud on.

Sihtasutuse Tuuru andmeil oli turismi netokäive maakonnas näiteks 2005. aastal 30,9 miljonit krooni, mis on pea kümnendiku võrra kõrgem kui aasta varem. Lisandväärtust tootis sektor pea 12 miljoni krooni eest ja see näitaja oli aastaga kasvanud viiendiku.

Eelmisel aastal käis Hiiumaal hinnanguliselt 150 000 külastajat, kellest ca 30-40 000 kasutas saarel ka majutus- või muidu turismiteenuseid. Orjaku Mõisakoha OÜ tegevjuht Omar Jõpiselg ennustab, et saare külastajate arv mahub veel kasvama, kuid kindlasti mitte kahekordseks. "Pigem võiks kasvada 30-40% aktiivsete ehk teenuseid kasutavate turistide arv," selgitab Jõpiselg.

Märtsis otsustas Kärdla linnavalitsus anda loa ehitada linna kaks spaad, mõlemad loovad juurde 100 majutuskohta ning muid teenuseid.

Hetkel on D-Investeeringud ASi ja ASi Avies plaanid jõudnud detailplaneeringute faasi.

Kui hästi läheb, saab paari aasta jooksul kopa maasse lüüa, loodab Kaljula.

Lisaks Kärdlale paistavad silma muudki paigad. Näiteks Sõrust on saanud maakonna esireisisadam, järgmisel aastal avab maakonnas uksed Selveri supermarket. 2009. saab Hiiumaa ja mandri laevaühendus uued praamid, mis peaksid senise 1,5tunnise ületusaja 30 minutini lühendama.