Eesti Pank: majanduskasvu aeglustumisest on üha enam signaale

Eesti Panga andmetel püsib inflatsioon endiselt tempokas ning signaale majanduskasvu järk-järgulisest aeglustumisest koguneb järjest enam.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majandusprognoosi allosakonna juhataja Martin Lindpere kommenteeris, et Eesti Statistikaameti andmetel tõusid mais hinnad 0,7 protsenti. Aastataguse ajaga võrreldes ulatub hinnatõus 5,7 protsendini. Inflatsioon püsib endiselt tempokas, kuigi signaale majanduskasvu järk-järgulisest aeglustumisest koguneb järjest enam.

Eesti majanduse kasvutempo näitab aeglustumise märke, ent inflatsiooni mõjutavad sisemajanduslikud pinged ei ole taandumas. Palgakasvu kiirenemine ei soosi inflatsiooni väljavaadet lähihorisondis.

Ettevõtted peavad arvestama, et majanduskasvu aeglustudes muutuvad eelarved (bilansid) pingelisemaks, ent hindade tõstmisega ei ole võimalik neid pingeid pikema aja jooksul kompenseerida. Raskustesse sattunutel tuleb võimalikult kiiresti kulusid kärpida või tootlikkust tõsta.

Maikuu inflatsiooni iseloomustab sarnaselt eelnevate kuudega mitme teenusegrupi kiire kallinemine. Tasub märkida transporditeenuseid, eluaseme remonti, meditsiiniteenuseid, majutusteenuseid ja väljaspool kodu söömist, millest osade puhul on tegu hooajaliste ilmingutega.

Samas odavnes toidukorv kuuga 0,2 protsendi võrra, mis annab tunnistust sellest, et töötlemata toiduainete hooajaline odavnemine on alanud. Sellele vaatamata jätkasid turismihooaja algusest tingitud väljaspool kodu söömise kulud hoogsat tõusu, kasvades kuuga 1,6 protsendi võrra.

Hinnatõusu panustas taaskord mootorikütuste kallinemine, mis tulenes toornafta hinna arengutest maailmaturul. Mootorikütuse tõusuta olnuks maikuu inflatsioon pea poole väiksem.

Aasta teisel poolel ei kujune inflatsiooni praegusest aeglasemaks, kuigi näiteks aktiivsust kaotav kinnisvaraturg peaks tarbijahindade kasvu edaspidi järjest vähem panustama. Inflatsiooni jääb ülal hoidma eelkõige suve keskel rakenduv kõrgem käibemaksumäär kaugküttele.