Pool tuhat pikka vaia peatavad lõpuks vajumise

Vähe sellest, et palju – need vaiad puuritakse keskmiselt kümne meetri sügavusele.

«Mõni vai on pikem, mõni lühem,» selgitas ASi Mikrovai tööjuht Joel Selberg. «Vaia pikkus sõltub pinnasest.»

Kui õues saab vundamendi toestamiseks vaiu paigaldada puurmasinaga, siis peahoone keldris, kuhu keskmise ekskavaatori mõõtu puurmasinat sõidutada ei saa, ootab töömehi ees keerulisem ülesanne. «Keldris kasutame kahte väikest käsipuurmasinat ja musklirammu,» ütles Selberg. «Kõige kitsamad kohad tuleb käsitsi teha ja see on raske töö.»

Juubeliks valmistuval ülikoolil on tänavu remont käsil ligi 80 suuremal ja väiksemal objektil.

Ülikooli peahoone vundamendi toestamine algas juba 1970. aastate alguses.

«Aga selline jupikaupa tegemine ei ole hea praktika,» märkis Illak. «Kui osa vundamenti on toestatud ja osa mitte, siis mõraneb hoone veel rohkem. Nüüd otsustas ülikooli juhtkond, et tänavu toestatakse ära kogu vundament, siis saab selle tööga ühele poole.»

Soisele pinnale ehitatud peahoone vajumisest tekkinud mõrade parandamisele on ülikool igal aastal raha kulutanud. «Väljast on seda hoonet korras hoitud ja mõrasid pole näha,» rääkis Selberg. «Aga kui keldrisse minna, siis paistavad seal suured praod.»