• OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
  • OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
Et vältida huvide konflikti, otsustas demokraatide presidendikandidaadiks pürgiv senaator Hillary Clinton aprillis likvideerida perele kuuluva usaldusfondi, mis oli hallanud nende aktsiaid 1993. aastast. Saadud raha pandi kontole ja USA väärtpaberitesse. USA ajalehtede hinnangul on suuremate võlgadeta Clintonitel vara 10-50 miljonit dollarit.
Seega on Clintonite pere majanduslikult palju paremal järjel kui 2001. aastal Valgest Majast lahkudes. Mitmete seksi- ja rahaskandaalidega seotud kohtukulud küündisid 10 miljoni dollarini ja kui Clintonid pärast kaheksat aastat Valges Majas viibimist ukse enda järel sulgesid, oli neil juristiarveid tasuda veel miljoni dollari eest. See seis oli isegi hullem kui 1993. aastal, mil Clintonid Arkansase osariigist Washingtoni tulid.
USA presidendi palk ei ole võimu kõrval midagi erilist, küündides 5 miljoni kroonini aastas. Küll aga hakkab president "kulda ammutama" pärast ameti mahapanemist kallite kõnede pidamisega. Bill Clinton ei ole mingi erand.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele