IT-meeste defitsiit kasvab

Artikkel

- Uudised
- Enn Heinsoo
- 5. juuli 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IT-meeste defitsiit kasvab
Santa Monica Networksi nõukogu ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liidu juhatuse liikme Vaho Klaamanni arvates oleks asjade loomulik areng IT-spetsialistide koondumine IT-firmadesse, kes nende oskuseid teenusena müüvad.
Klaamanni arvates on spetsialist IT-firmas oluliselt kasulikum ressurss, kui sama inimene mitte-IT-firmas.
"IT-firmas on võimalik spetsialisti kasutada mitme ettevõtte teenindamiseks, mitte-IT-firmas oleks ta alakoormatud," selgitas Klaamann.
Samas ei peaks Klaamanni arvates mitte-IT-firmad teenusena ostma 100 protsenti oma IT- tegevusest. Kindlasti peaks firmasse jääma n-ö targa tellija kompetents. Klaamanni sõnul on IT-teenuste ostmine veel lapsekingades ja ilma kriitilise vajaduseta seda sammu üldjuhul ei tehta.
Üks levinumaid väärarusaamu on see, et ise teha on odavam, kuigi kõiki tööjõuga seotud kulusid kokku lüües võib olukord olla vastupidine.
IT-sektoris natuke alla kahe aasta töötanud ja praegu ASi Oma Ehitaja IT-spetsialist Timo Tapupere jõudis oma töökohani tuttavate kaudu.
Tapupere arvates sõltub spetsialisti töö leidmise viis erialast, kuid üldiselt võetakse neid tööle ülikoolist ja isegi esimeselt kursuselt. "Praegu on nõudlus spetsialistide järele suur, seetõttu on palgad kõrged, samuti ka töökoormus," selgitas Tapupere olukorda.
Probleemi lahendamiseks on ITL koos liikmesfirmade, Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tallinna Ettevõtlusameti jt käivitanud sel kevadel programmi gümnasistidele, mille käigus korraldatakse mitmeid noortele mõeldud üritusi ning avaldatakse valdkonda tutvustavaid materjale avalikus meedias.
ITLi liikmesfirma EMT suhtekorraldusjuhi Kaja Pino arvates kardavad noored reaalharidust.
"Kivilinna Gümnaasiumis on meil oma töötaja, kes käib noortele IT-valdkonda tutvustamas," rääkis Pino ühest EMT projektist, mis on suunatud IT-hariduse ebapopulaarsuse vähendamisele.
Tuleviku projektide juures on Pino arvates peamine probleem leida sobivaid õpetajaid. "Tegelikult tuleks riigil alustada reaalainete õpetamise parandamisest ning läheneda probleemile juure tasandilt alustades," lisas ta.
Oleme oma ettevõttesse otsinud IT-spetsialiste mitmel korral.
Kuna me turuolukorraga nii väga kursis ei olnud, siis lootsime leida ettevõtte spetsiifikast sõltuvalt valmisspetsialisti ehk siis valdkonnas kogenud tegijat.
Sellist me muidugi ei leidnud ja seetõttu laiendasime kandidaatide ringi ning otsisime erinevate programmeerimisoskustega.
Kuna lootus valmis spetsialisti leida kustus juba peale mõnepäevast CVde andmebaasides ringivaatamist ja mõne kandidaadiga kohtumist, tegi juhtkond otsuse spetsialiste ise välja koolitada. See laiendas oluliselt ka kandidaatide ringi.
Palju on nn isetegijaid, veebidisainereid. Neid leidub kõige rohkem ja nendel on ka millegipärast kõige suuremad nõudmised tööandjale. Pigem on puudus rohkem oskavatest tegijatest ehk peaga mõtlevatest spetsialistidest, kes ka ettevõttele väärtust loovad.
Lisatingimusteks oli meil ka eesti keele oskus. See ahendas kandidaatide valikut, sest turul on palju mitte eesti keelt oskavaid spetsialiste.
Kõige parem kanal spetsialisti leidmiseks on isiklikud tutvused. Personaliotsingufirmade puhul meie kogemuste põhjal napib kahjuks kogenud konsultante, kes orienteeruksid IT-valdkonnas. Kui kõiki neid kanaleid kasutada, siis on võimalik enda ettevõttese ka hea spetsialist leida. Inimese leidmisele tuleb siiski arvestada kolme kuni nelja kuuga.
Hetkel kuum