Kapitalism mõjub meeste tervisele kahjulikult

Eestis oli üks kõige äkilisemaid siirdumisi: vägivaldsete surmade arv suurenes kogunisti 238 protsenti. Poolas aga oli suhteliselt rahulik siirdumine, surmade arv suurenes kõigest 15 protsenti.

Meeste ja naiste surmade vahe oli Krugeri sõnul märkimisväärne: meeste surmade arv kasvas keskmiselt 9,3 protsenti rohkem. Eestis oli siirdeajal meeste ja naiste surmade vahe 14-30 protsenti.

Suur vahe on säilinud ka tänaseni. Näiteks 2005. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga 67,3 aastat ja naistel 77,8 aastat (arst Peeter Mardna sõnul on bioloogiline vahe aga viie aasta piires).

Krugeri sõnul oli kõige suurem mõju nendele meestele, kes olid majanduslikult parimates aastates.

"Teismelised või noored täiskasvanud võisid näha situatsiooni uue võimalusena, aga mehed, kes olid üle 45 aasta vanad ja harjunud igapäevase rutiiniga, nägid olukorras ohu märke," kommenteeris Kruger.

Inimarengu 2006. aasta indeksi järgi on Eesti meeste keskmise eluea poolest Euroopa Liidus viimasel kohal.

Eesti mehe oodatav keskmine eluiga on 65,8 aastat. (Samas oli Eesti statistikaameti järgi Eesti meeste oodatav eluiga 2005. aastal 67,3 aastat). Samal ajal enamikus Lääne-Euroopa riikides küündib see üle 75 eluaasta ehk on ligi kümme aastat kõrgem kui Eestis.

Kuigi enesetappude arv on Eestis märgatavalt vähenenud - laias laastus ligi kaks korda -, on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringu kohaselt Euroopa Liidu riikidest kõige ohtlikum elada Baltimaades, arvestades mõrvade hulka 100 000 elaniku kohta. Eestis on see näitaja WHO andmeil 8,85, Leedus 8,9 ning Lätis 10,37. Kõige turvalisemad on Iirimaa ja Malta, kus toimub vastavalt 0,32 ja 0,48 tapmist 100 000 elniku kohta aastas.