Ameerika Michigani Ülikooli värske uuringu järgi lühenes meeste oodatav eluiga 14 postsotsialistlikus riigis raudse eesriide langemise järel (aastatel 1991-1994) kuue aasta võrra. Peamisteks põhjusteks on sotsiaalne segadus, tervisliku seisundi halvenemine ja majanduslik ebastabiilsus, kirjutas Chicago uudisteportaal AFP.
"Kapitalismiga kaasnev staatuse ja ressursside ebavõrdus viib mehed tervist kahjustavale käitumisele," kommenteeris Michigani Ülikooli uuringu juhtivautor Daniel Kruger, kel on doktorikraad sotsiaalpsühholoogias.
Meeste eluea lühenemine olenes sellest, kui järsk oli siirdeperiood ja kui palju sissetulekute ebavõrdsus suurenes. Meeste tahtlike surmade arv (mõrvad ja enesetapud) suurenes endistes idabloki riikides, kuigi riigiti erinesid numbrid suuresti.
Eestis oli üks kõige äkilisemaid siirdumisi: vägivaldsete surmade arv suurenes kogunisti 238 protsenti. Poolas aga oli suhteliselt rahulik siirdumine, surmade arv suurenes kõigest 15 protsenti.
Meeste ja naiste surmade vahe oli Krugeri sõnul märkimisväärne: meeste surmade arv kasvas keskmiselt 9,3 protsenti rohkem. Eestis oli siirdeajal meeste ja naiste surmade vahe 14-30 protsenti.
Suur vahe on säilinud ka tänaseni. Näiteks 2005. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga 67,3 aastat ja naistel 77,8 aastat (arst Peeter Mardna sõnul on bioloogiline vahe aga viie aasta piires).
Krugeri sõnul oli kõige suurem mõju nendele meestele, kes olid majanduslikult parimates aastates.
"Teismelised või noored täiskasvanud võisid näha situatsiooni uue võimalusena, aga mehed, kes olid üle 45 aasta vanad ja harjunud igapäevase rutiiniga, nägid olukorras ohu märke," kommenteeris Kruger.
Inimarengu 2006. aasta indeksi järgi on Eesti meeste keskmise eluea poolest Euroopa Liidus viimasel kohal.
Eesti mehe oodatav keskmine eluiga on 65,8 aastat. (Samas oli Eesti statistikaameti järgi Eesti meeste oodatav eluiga 2005. aastal 67,3 aastat). Samal ajal enamikus Lääne-Euroopa riikides küündib see üle 75 eluaasta ehk on ligi kümme aastat kõrgem kui Eestis.
Kuigi enesetappude arv on Eestis märgatavalt vähenenud - laias laastus ligi kaks korda -, on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringu kohaselt Euroopa Liidu riikidest kõige ohtlikum elada Baltimaades, arvestades mõrvade hulka 100 000 elaniku kohta. Eestis on see näitaja WHO andmeil 8,85, Leedus 8,9 ning Lätis 10,37. Kõige turvalisemad on Iirimaa ja Malta, kus toimub vastavalt 0,32 ja 0,48 tapmist 100 000 elniku kohta aastas.
Hetkel kuum
Võlavaidlus ja müügiplaanid
Eesti on Euroopa Liidus esirinnas ka liiklusõnnetuste ja tulekahjude tagajärjel toimunud surmade tõttu.
Kapitalismi tulek ja sellega kaasanud sotsialistlikud pöörded kahjustasid kõige rohkem mehi.
Kõik muutused on alati rasked. Seda muutuste koormat kannavad mehed. Tegija peab ikkagi mees olema. Naised on muutustele altimad.
Suitsiidide tegemine puudutab kõige enam keskeas mehi ning ka neid, kes viina joovad.
Kõige raskem aasta oli 1994, mil Eesti oli suitsiidide poolest esirinnas (41 suitsiidi 100 000 elaniku kohta, neist 80 protsenti mehed).
Samas on suitsiidide arv vähenenud poole võrra, 20-le suitsiidile. Samas Leedu juhib endiselt suitsiidide edetabelit.