Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaotusseis energeetikas

    Eesti Energia 2005-2006 majandusaasta kasumist 1,2 miljardit krooni teeniti CO2 kvoodi müügist. Seda on 1,3 korda rohkem kui see kasumiosa, mida teeniti elektrimüügist. Kvoodimüügi eelduseks on riigi kui Eesti Energia omaniku kliimapoliitiliselt õige käitumine. Omaniku huvi peaks olema võimalusel oma omandi parem korraldamine - et sellest rohkem kasumit tuleks.
    Tänaseks on see lõbu läbi või siis läbi saamas, sest omanik pole aru saanud või pole tahtnud aru saada hüvede saamise põhjustest. Need on ühtpidi kliimapoliitilised.
    Eesti sõdurid on Afganistanis ja Iraagis, kuna väidame, et kaitseme seal ühiselt mõistetavaid inimõigusi ja loodame juurutada demokraatiat. Sisuliselt jagame seal oma partnerite tahet ja usaldame neid, sõltumata asjaolust, kuivõrd on meie kasutada vaba informatsiooni, et teha asjakohaseid sõltumatuid otsuseid.
    Kliima ja energiajulgeoleku küsimustega peaks ju olema samamoodi - me peaksime oma partnereid usaldama. Siin siis Euroopa Liitu, mille energia- ja keskkonnapoliitiline hoiak on ju väga selge. Kliimamuutuste vähendamist ja kliimasõbralikku energiamajandust tuleb toetada ja raiskamist nuhelda.
    Isegi pimeuskse poliitiku või ametniku jaoks peaks see ju küll selge olema. Süsihappegaasi kvoot on Kyoto protokolli loogikast tulenev majanduslik vahend, millega need, kes on kliimasõbralikumad oma tehnoloogiakasutuses, rikastuvad kiiremini kui teised.
    See loogika on sama lihtsalt mõistetav nagu seegi poliitiline praktika, millega Eesti riik on loonud siseriiklikult Eesti Energiale monopoolseid eeliseid, viidates, et kõikjal tehakse nii. Kõikjal muretsetakse täna kliima ja keskkonna pärast ning peetakse üldmõistetavaks, et majandus vajab ka sellest eesmärgist lähtuvalt ümberkorraldamist. Ainult mitte Eestis, kus edumeelse ärina kuvatakse jätkuvalt kliimavaenulikku põlevkivikasutust.
    Kliima ja keskkonnaproblemaatika on ka põhjus, miks Eesti peab aastaks 2015 lõpetama senises mahus ning viisil põlevkivikasutuse. Sinna on aega kaheksa aastat ja tegelikkuses pole selle probleemi lahendamiseks tehtud midagi sisulist.
    Sisulisena üritatakse näidata uue Ignalina jaama loomist Eesti, Läti, Leedu ja nüüd juba ka Poola ühistegevuses. Aga see ju ei ole seda! Esiteks on tuumajaama rajamine majanduslikult ebamäärase tulevikuga, sest tuumkütuski kallineb ju energianõudlusega samas taktis.
    Uue Ignalina tasuvusuuringuis kasutatakse kahjuks aastatetaguseid andmeid, mis tänaste oludega kokku ei lähe. Lisaks veel muidugi ammu teada asjaajamiskultuuride erinevus, mida on raske ka diplomaatiliselt siluda.
    Energiamajanduse uuendamatus on tekitanud kasu asemel kahju, mis võib majandusele tähendada kuni 20 miljardi kroonist rahavoo kaotust aastani 2012. See on raha, mida me saanuks mõistliku energiakava korral kasutada sellesama energiakava teostamiseks. Energiamajanduse osas on meie valitsejate tegevus olnud loid ja tulemusteta, mille kinnituseks on ka Euroopa Komisjoni süsihappegaasi trahv. Nii Juhan Parts kui ka Andrus Ansip esitavad taastuvenergeetikat ja energiasäästu pigem kui kallist ja riskantset. Tegelikkuses on aga energiauuendus meie võimalus innovatiivseks majandamiseks.
    Eestis on need küsimused seni lahendusteta ning põhjus on pigem tahte puudumine kui teadmiste nappus. See on ka põhjus, miks kõnealuse teemaga peaks tegelema riigikogu ja erakorraliselt kiiresti, mitte määramatult korralisel moel… Tegelikult on see võimalus ju riigikogul olnud kuni praeguseni. Need võimalused on aga ju korralisel moel kasutamata jäetud.
  • Hetkel kuum

Eesti majanduse tervis

0

Sisemajanduse kogutoodang

Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Allikas: Statistikaamet

Tõnu Mertsina: ükskord tuleme sellest august välja niikuinii. Aga mis hinnaga?
Madala maksukoormusega on kliimaeesmärke keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Madala maksukoormusega on kliimaeesmärke keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kinnisvarahinnad pöördusid Euroopas jälle tõusule
Pärast kaks kvartalit toimunud langust võttis Euroopa kinnisvara hinnaindeks suuna jälle ülespoole.
Pärast kaks kvartalit toimunud langust võttis Euroopa kinnisvara hinnaindeks suuna jälle ülespoole.

Eesti ettevõtete tervis

6,6
Rahuldav
0
10
Kõik sektorid
Vaagisin võlakirja, mis peibutab eesmärgist kõrgema tootlusega
Pärast LHV võlakirjade märkimist, õigemini selle tulemuste väljakuulutamist, jäi turule palju kasutamata raha, nii ka minul. Eleving Group Lätist tuli õigel ajal oma võlakirja pakkumisega lagedale – uurisin, kas see oleks koht, kuhu raha parkida.
Pärast LHV võlakirjade märkimist, õigemini selle tulemuste väljakuulutamist, jäi turule palju kasutamata raha, nii ka minul. Eleving Group Lätist tuli õigel ajal oma võlakirja pakkumisega lagedale – uurisin, kas see oleks koht, kuhu raha parkida.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Eesti autotööstur paljastab „Kuumal toolil“, millal tuleb elektriautode buum
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Maade hindamine toob juurde kümneid tuhandeid maamaksu maksjaid
Maksu- ja tolliameti teatel on möödunud aastal tehtud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle 5 euro, mis tähendab, et amet väljastab neile maksuteate.
Maksu- ja tolliameti teatel on möödunud aastal tehtud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle 5 euro, mis tähendab, et amet väljastab neile maksuteate.
Raadiohommikus: kas ehituses kisub järsult kraavi?
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis valgustame põhjalikumalt ehitusvaldkonna olukorda, mööda ei lähe saade ka kinnisvarast ja maksudest.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis valgustame põhjalikumalt ehitusvaldkonna olukorda, mööda ei lähe saade ka kinnisvarast ja maksudest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.