Linnadel ja valdadel puudub säästmiseks jaks

Vaid Viimsi vald hakkas tänavu kolme protsenti oma eelarvest selleks loodud stabiliseerimisfondi kandma. Viimsi vallavanema Urmas Arumäe sõnul kannab vald järgmisest aastast fondi viis protsenti eelarvest. Selle kasutamiseks on eraldi kord: ettenägematud asjad, loodusõnnetused, kasvõi kohtukulud, ütles Arumäe Äripäevale.

Viimsi rahandusjuht Tähve Milt täpsustas, et seni ongi stabiliseerimisfondi raha läinud ühe kaotatud maavaidluse hüvitise maksmiseks.

"Kohtuotsus sundis sealt 7,3 miljonit krooni välja maksma, kokku peame maksma 22 miljonit," lausus ta. Viimsi vald on tänavu nii stabiliseerimisfondi kui ka tavalisse reservfondi kandnud eelarvest 108 miljonit krooni.

Säästudest võiks Mildi sõnul tasuda ka näiteks pangalaenude intressitõusud. Viimsi aastaeelarve koos täiendusega on tänavu 300 miljonit krooni.

Seevastu ühes teises Harjumaa rikkamas vallas, Sakus, mingit raha üle ei jää. Vallavanem Arvo Pärniste rääkis, et seisvat raha lihtsalt ei teki. Kui midagi jääb kulutamata, kandub see järgmisse aastasse.

Pärniste sõnul on Sakus karjuv puudus lasteaiakohtadest, teed vajavad raha. Lisaraha kulub sinna ja asendab järjekordset pangalaenu. Saku valla eelarve on tänavu 174 miljonit krooni ja lisaeelarve tuleb kuni 8 miljonit. "Minu praktikas pole kunagi sellist raha olnud, et üle jääks. Puudu ka ei jää," hindas pikaaegne vallavanem.

Suurtes linnades ei anna samuti erakorralist reservi koguda. Tallinna finantsjuht Katrin Kendra vastas, et Tallinna linna eelarve ei ole ülejäägis.