Valitsus ütles Nord Streami uuringule ei

Välisminister Urmas Paeti sõnul leidis valitsus, et uurimisloa andmine puudutanuks otseselt Eesti suveräänsust ja riiklikke huve Eesti majandusvööndis. Teiseks võivad uurimistööd anda infot Eesti loodusvarade mahu ja nende kasutamise võimaluste kohta ning kolmandaks oleks uurimisala puudutanud ka territoriaalmere osa.

"Kõige üldisem põhjus on, mida me oleme ka korduvalt varem öelnud, et gaasitoru ehitamisele Läänemerre tuleb alternatiivi otsida maismaalt," ütles Paet. Tema sõnul ei ole Nord Stream seda varianti tõsiselt võtnud, kuigi lähtuvalt Espoo konventsioonist tuleb enne merre taolise objekti rajamist kaaluda kõiki alternatiive.

"Lähtudes eeltoodust, majandusvööndi seadusest ja mereõiguse konventsioonist keeldus valitsus loa andmisest mereuuringute tegemiseks," teatas Paet.

Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et konsensusele jõuti mõne minuti jooksul ning debatti ei toimunud. "Küsisin ministrite käest, kas kellelgi on midagi ei-ütlemisele vastu kosta. Kellelgi vastuväiteid polnud," rääkis Ansip üksmeelest otsuse langetamisel.

Varem pidas välisministeerium uurimisloast keeldumist äärmiselt keeruliseks ning esitas hiljuti valitsusele otsuse eelnõu, et Nord Streamile võiks loa anda. Veel eile hommikulgi kaitses Paet televisioonis uuringuloa andmist.

Paeti sõnul ei ole avalikkuse ette jõudnud välisministeeriumi avaldused olnud uuringut toetavad, vaid selgitanud olukorda ning tegelikult on tal sahtlis kogu aeg olnud valmis kaks vastuseversiooni.

Samuti pole tema sõnul Reformierakond kunagi gaasijuhtmele raudset jah- või ei-sõna öelnud ning erakondadevahelisest kemplemisest rääkida poleks korrektne.

"On olnud ajakirjandusväljaandeid, kes on üritanud seda välja mängida erakondade- või isikutevahelise tohutu konfliktina,"" märkis Paet.

Paet põhjendas uuringuloa andmise kaitsmist asjaoluga, et kokku 20 asutust ja ministeeriumi, kelle poole välisministeerium seisukoha saamiseks pöördus, ei näinud erinevalt Teaduste Akadeemiast põhjust, miks peaks uuringutele ei ütlema. "Mis oleks olnud see hea põhjus, et välisministeerium oleks visanud need prügikasti ja oleks esitanud ainukesena valitsusele teistsuguse lähenemise? Seda põhjust ei olnud," rõhutas Paet.

Küsimusele, kas Eestil on nüüd Moskvast ka mingit reageeringut oodata, vastas välisminister: "Saame kuulda. Kas viimase 16 aasta jooksul on mõni reageering tulemata jäänud asjadele, mis üldse pole sündinudki?"