Kinnisvara odavnemine kindlustamise hindu ei mõjuta

"Kuna hooneid ja kortereid kindlustatakse taastamisväärtuses, mitte turuväärtuses, siis turuväärtuse muutumine hoonete kindlustamist otseselt ei mõjuta. Kindlustamist mõjutab ehitushindade muutumine," ütleb If Eesti Kindlustuse tootejuht Merko Kimsto.

Ehitushinnad ei paista aga erinevalt turuväärtusest veel kuhugi kukkuvat ja seda kinnitab ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane: "Võtame näiteks täitematerjalide olukorra, minu arvates on selle toorme olukord ka järgmistel aastatel kriitiline ja hinnalangust see vaevalt et tähendab."

Seega pole ühelgi majaomanikul ilmselt kindlustusele ülemaksmise pärast veel muret vaja tunda ja seda isegi juhul, kui ehitushinnad peaksid hakkama järsult langema.

"Hoonete kindlustamisel on läbi aastate olnud probleemiks alakindlustus, mistõttu ülekindlustuse massilisse tekkimisse ma ei usu," kinnitab Kimsto.

"Ka praegu on hoonete kindlustussummad pigem ebapiisavad ega vasta kahjuks paljudel juhtudel reaalsele taastamisväärtusele. Isegi kui ehitushinnad peaksid Eestis 10-20% langema, ei mõjutaks see oluliselt hoonete kindlustussummasid, pigem tekiks olukord, kus kindlustuslepingusse märgitud kindlustussumma vastab hoone tegelikule taastamisväärtusele."

Üks teoreetiline võimalus, et kindlustamine kliendile odavamaks võiks muutuda, siiski on: kui ehitushindade langemine tooks kaasa kindlustushüvitiste mahu vähenemise ehk teisisõnu kindlustus peaks kahjujuhtumi korral väiksemaid summasid välja käima, muutuks ka kindlustamine odavamaks.

Kuna ehitushinnad pidevalt muutuvad, tuleks kliendil kord aastas kindlustusleping põhjalikult üle vaadata: kontrollida lepingus olevaid andmeid ning vaadata ka kindlustussummat.

Kimsto sõnul vaatavad kindlustusseltsid omalt poolt samuti kindlustussummad üle ja vajadusel tehakse kliendile ettepanek kindlustussummat muuta. "Siiski peab ka klient omalt poolt huvi üles näitama, sest just tema teab kõige paremini, kui kalliste materjalidega hoone on ehitatud," arvab Kimsto.

ERGO kindlustusdirektori Sven Freibergi meelest on inimesed tänu ajakirjandusele juba päris hästi informeeritud hindade tõusust ehitussektoris ning väga tihti korrigeeritakse kindlustuslepingu uuendamisel ka kindlustussummasid ja püütakse võimalik alakindlustuse oht viia miinimumini.

"Kodude kindlustamisel oleme rakendanud miinimumkindlustussumma (kindlustusobjekti taastamise ruutmeetri maksumuse miinimum) põhimõtet, mida järgides on välistatud alakindlustuse tekkimine kindlustuslepingu kehtivuse perioodil," ütleb Freiberg.

Samalaadset miinimumsummat rakendab ka If Eesti Kindlustus, kes arvestab lepingu sõlmimise alusena samuti ruutmeetri taastamisväärtust, mille põhjal arvestatakse välja kogu hoone taastamisväärtuse summa.

Arvestades, et kõik majad pole identselt ehitatud, on ka nende tegelikud taastamisväärtused üsna erinevad. Siin oleks lahenduseks hindamise tellimine.

Freibergi sõnul huvi taastamisväärtuse hindamise vastu siiski eriti palju ei tunta, kuna selliseid hindamisi saavad teha ainult vastava ala eksperdid, kelle teenus on suhteliselt kallis ning need kulud tuleb kanda elamuomanikul.

Freibergi sõnul on aga inimesed endale igatahes teadvustamas, et kindlustus ei ole ainult pangale esitatav kohustuslik dokument, vaid ka vahend oma vara kaitsmiseks.