Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas kitkuda hanelt sulgi võimalikult vähese susinaga?

    Riigieelarve planeeritav kasv 26% aastatagusega võrreldes tundub olevat üpris loomulik käitumine väikesearvulisele võimuhierarhiasse kuuluvale poliitilisele seltskonnale, kes arvatavasti järgib Jean-Baptiste Colberti poolt mitu sajandit tagasi öeldut: "Maksustamise kunst on kitkuda hane nõnda, et saada võimalikult palju sulgi võimalikult vähese susinaga." Muud loogilist põhjendust ma järgmise aasta riigieelarve tohutule suurendamisele igatahes leida ei osanud.
    Arvan, et kõigile majanduses vähegi orienteeruvatele inimestele tuli rahandusministeeriumi ennustatud 96,3 miljardit kr riigieelarve tulusid külma dušina. Mille arvelt oodatakse nii suurt kasvu?
    Olemata kursis riigieelarve planeerimisel kasutatava metoodikaga, võin oletada, et tulusid kavandades toetutakse peamiselt tehnilisele analüüsile, senisele trendile. Ja koalitsioonis olevate erakondade soovitustele, mis ei võimalda ennustada tulevasi võimalikke järske majanduslangusi ega ootamatuid kriise.
    Fundamentaalne makromajanduslik analüüs on keerulisem, kuid lollikindlam, andes tehnilisest analüüsist õigema pildi tulevaste tulude prognoosimiseks.
    Lahkarvamused majandusanalüütikute pessimismi ja rahandusministeeriumi (poliitikute) optimismi vahel tulenevadki ehk nende poolt kasutatud erinevast metoodikast.
    Analüütikule on oluline anda võimalikult tegelikkusele vastav prognoos - vastasel juhul kannatab tema autoriteet -, ent poliitikute motivatsiooniks on võim (raha), mille oluline alustala on pidev riigikulude kasv.
    Poliitikuid julgustab ebareaalseid otsuseid vastu võtma karistamatusetunne, mille taga on kollektiivne otsustusmehhanism. Tulevase võimaliku riigieelarve puudujäägi põhjustaja leidmine ei ole sõnaosavatele poliitikutele eriti raske. Võib oletada, et patuoinaks ei osutu eelarve vastuvõtja. Loodan, et patuoina otsimise ajaks on jutt erasektori ebaefektiivsusest otsas ja on mõistetud, et erasektor ei ole võimeline kandma nii kiiret avaliku sektori kulude kasvu koormat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.