Martinson: uued Skype'id jäävad kinni suhtumise taha
Eile vastas aripaev.ee lugejate küsimustele riskikapitalist Allan Martinson.
Investeerisite just Soome online-mängudesse. Olete ka Venemaale investeerinud. Millal te viimati Eestisse investeerisite?
Viimane suurem investeering Eestisse oli Rate Solutionsis kolmandiku omandamine vähem kui aasta tagasi. Ainult Eestisse investeerimine pole võimalik, Eesti on liiga väike, et üht riskikapitalifirmat ülal pidada. Riskikapitalifirma muutub mõistlikuks siis, kui tal on vähemalt paarsada miljonit krooni, pigem miljard ja enam. Maailmas arvestatakse, et üks riskikapitalifirma partner peaks juhtima vähemalt 10-20 miljonit dollarit ja normaalses firmas on vähemalt kolm partnerit.
Miks Eesti investor/ettevõtja ei taha tegutseda kõrgtehnoloogia valdkonnas?
Ma arvan, et see on nn sotsiaalsete signaalide küsimus. Raha ja tähelepanu liigub tihti sinna, kus teised juba ees on, käib mõõduvõtmine - kes on kõige parem. Silicon Valleys oled tegija ja esikaanel, kui oled tehnoloogiatööstuses. Vaadake, kes on Äripäeva ja Kroonika esikaanel.
Aga - ja see on võib-olla minu kõige tähtsam sõnum täna - enamik nutikaid inimesi Eestis oleksid võimelised tegema edukaid tehnoloogiafirmasid, kui nad vähegi tahaksid. Meil võiks olla kümneid Skype'e. Interneti arenemisega on see aina lihtsam. Küsimus on ainult selles, mis on popp ja kus on ambitsioonid.
Kas selle päeva õhtul, kui saite teada Delfi müügist Ekspressile, võtsite rõõmu- või kurbusenapsi?
Kindlasti oli see rõõmusõnum, sest kinnitas omal ajal tehtud otsuste õigsust. Arvataku, mida arvatakse, aga Hans H. Luik tegi hea tehingu ja kolme aasta pärast saab see veel paremini selgeks. Vean kihla, et 2010. aastal ületab internetireklaami käive ajalehtede oma ja Delfi on sellel turul ca 50 protsendi omanik.
Kui palju Teile projekte ülevaatamiseks saadetakse, et saada rahastamist? Mis peaks hea ideega inimene tegema, et Teie juurde jõuda?
Umbes 200 äriplaani ja firmat aastas nii Eestist kui ka mujalt (peamiselt Venemaalt). Kolmandik otsib meid üles, kolmandiku otsime meie üles ja kolmandikuga kohtume üritustel või mujal.
Kas välistööjõudu oleks vaja kutsuda Eesti high-tech-äri arendama?
Jah. Just nimelt kutsuda, mitte lubada. Eestil peaks olema aktiivne poliitika tarkade inimeste maale meelitamiseks. Ilma selleta pole edu siin lihtsalt võimalik. Olles maailmakodanik, arvan, et 10 000 uut välismaalast teeks Eestile igati head.
Kui kiiresti ja kas internet sööb välja Eestis paberajakirjanduse?
Ma arvan, et kui lüüa kokku näiteks tunnid ja loetud sõnad, mis on veedetud paberlehe ja ekraani taga, siis internet on juba täna meedia nr 1. Ta ei ole veel rahalises mõttes sama kaugel, aga kolme aasta pärast on. See on hea.
Autor: ÄP