ÄP fototoimetus • 15. november 2007 kell 22:00

Eurotoetused kasutu risu eest

Tänane Äripäev esitleb tragikomöödia "Kalalaevad õppelaevadeks" teist vaatust. Tõsi, käsikiri tundus algusest peale natukene kulunud. Nagu keskpärasel Hollywoodi filmil, oli lõpp ette teada. Ja see seisnes selles, et põllumajandusministeerium mitte ainult ei jaganud kalalaevastiku vähendamiseks mõeldud eurotoetusi omadele, vaid suur osa rahast läks lihtsalt korstnasse.

Teatritüki esimene vaatus lõppes mullu jaanuaris mäletatavasti sellega, et Rahvaliidu minister Ester Tuiksoo ja samasse parteisse kuuluv kalurite liidu juht Andres Varik jagasid suurema osa kalalaevastiku vähendamiseks antud 60 miljonist väikesele grupile tuttavatele ärimeestele.

Seda seepärast, et tänu uuele seadusepügalale said ootamatult toetuste järjekorras ette trügida õppe- või järelevalve otstarbeks kohandatud laevade omanikud - selline hea mõte tuli ühele suuremale rahasaajale, Mihkel Undrestile. Ning kalurite liidu juhatuse liikmed said siseinfo konkurentidest varem kätte (pakkujaid oleks olnud teisigi).

Täna avaneb teine vaatus ootuspäraste dekoratsioonidega: enam kui pooled miljonite eest soetatud "õppelaevad" roostetavad kai ääres ning õpilasi näeb seal sama harva kui haikala Eesti vetes. Eksminister ja toetuse saajad kaitsevad tollast otsust, samas kui merekoolituse andjad kratsivad kukalt: mida risuga peale hakata?

Kogu skeem näitas vanade kalalaevade kombel algusest peale lagunemise märke - muidugi maksumaksja, mitte laevadest lahti saanud ettevõtjate seisukohast vaadatuna. Mitmed aluste ülevõtjad - nagu näiteks tollane mereakadeemia rektor Jüri Lember - rääkisid kaks aastat tagasi Äripäevale, et nii suure hulga õppelaevadega pole Eestil midagi pihta hakata. Isegi Andres Varik, kelle ettepanekul määrust muudeti ja sihtotstarvet muutvatele laevadele eelis anti, avaldas imestust, "kuhu need kõik pannakse".

Aga rahajagajad sellele ei mõelnud, kuna nad ei lähtunud mitte tellija, vaid toetusi saavate ärimeeste huvidest. Ja kleepisid oma otsusele veel õilsa õppetöö arendamise sildi.

Sama hästi võiks põllumajandusministeerium osta näiteks väikselt ringilt firmadelt riigi rahaga välja vanu põllutööriistu ettekäändega, et Eesti Maaülikool neid hädasti vajab. Ja saata raudluukered tudengite kooliaeda roostetama.

Tagasi vaadates võib öelda, et oleks laevadest kasu olnud, oleks raha omadele jagamine vähemalt asja ette läinud. Aga see olekski olnud liiga suur üllatus. Umbes sama ebatõenäoline, kui see, et keegi selliste korruptsioonimaiguliste jampsotsuste eest meie riigis ka vastutust kannaks.

Autor: ÄP

Hetkel kuum